KURISTIK RUKKIS

Jerome D. Salinger

 

New York jõulude ajal. Central Parkis jalutab perekond: mees, naine ja kuueaastane poisipõnn. Laps astub kõnnitee kõrval ja ümiseb laulda. Väikemees ei märka, et seljataga kuulab teda pealt kohmetu noormees. Tekst kõlab nii: “Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad.” Hiljem istub pealtkuulaja oma väikese õe Phoebe voodiserval ja jutustab talle selle loo. Phoebe, vanainimeselikult tark tüdruk, seletab et see laul ulatub tagasi Šoti luuletaja Robert Burnsi värssideni, ent see ei huvita tema venda.

Jutustaja on Holden Caulfield. Ta on 16 aastat vana ja kõik ajab teda oksele. Kool, õpetajad, klassikaaslased, kogu maailm. Sealjuures võiks ta õigupoolest rahul olla. Tal on jõukad vanemad, kes ostavad talle ilusaid asju. Ta on intelligentne ja saab häid hindeid, kui just parajasti tahab. Ta on suurt kasvu, näeb hea välja ja tal ei ole vistrikke. Sellegipoolest on ta masenduses. Just praegu visati ta jälle koolist välja, kallist internaadist. Juba neljandat korda pakib ta asju.

Holden ei julge koju minna. Ta sõidab New Yorki, et seal veidi ringi hulkuda. Ta seikleb klubides ja baarides, joob ning suitsetab nagu korsten. Hotellis on noorukil piinlik kokkupuude prostituudiga, ta määrab kohtumise vanade tuttavatega, keda siis solvab, sest leiab, et nad on niisama rumalad kui ennegi. Kõik inimesed, kellega ta kokku puutub, pöörduvad Holdenist pead raputades ära. Ta räägib rumalat juttu, näiteks tahtvat ta pigem hobust kui autot, sest “hobuses on vähemalt midagi imelikku”. Või et filmid teevad ta haigeks, kinosid peab ta “tobedateks aukudes”.

“Kuristik rukkis” ilmus 16 juulil 1951 aastal ja romaanil näis olevat ainult lühiealine menu. Mõne nädala jooksul püsis raamat müügimenukite nimekirjas ja kadus siis. Alles odava taskuväljaandega kolm aastat hiljem tuli suur läbimurre. Nüüd avastasid noorukid “Kuristiku rukkis” Nad tundsid Holden Caulfieldis ära kaaskannataja, ning Ameerika Ühendriikide keskkoolides ja kolledžites muutus tema lugu seda enam kultuseks, et raamat kristlik-konservatiivsete ringkondade survel enamikust kooliraamatukogudest kõrvaldati. Romaani peategelast peeti halvaks eeskujuks noorsoole, kes keelule kohe reageeris.

On vaevalt märgata, et raamatu tegevus toimub 1940. aastate teisel poolel. Kui väga ka moed ja stiilid sellest ajast saadik on muutunud: Holden kogeb sedasama, mida tunneb iga nooruk. Tema ja ta olemus on eeskujuks puberteediea hirmudele, igatsustele ja tõrkumistele. Midagi ei vihka Holden rohkem, kui tema vanemad ja õpetaja räägivad “kasvuraskustest”, mis lähevad üle. Siis tahab ta ainult üht, nimelt vehkat teha ja üksi olla, sest keegi ei saa temast aru. Salingeri kangelast on nimetatud Mark Twaini Huckleberry Finni, USA kirjanduse esimese ühiskonnast tagasitõmbuja järeltulijaks. Nagu Huck unistab Holdengi vabast ja lihtsast elust looduses, eemal kogu tsivilisatsioonist ja eelkõige “neetud” täiskasvanutest ja nende võltsist maailmast, kus kõneldakse ainult rahast, aust ja võimust. Holden on mässaja, aga armas mässaja. Seda näitab suur õrnus, mida ta tunneb laste vastu. Ta soovib lihtsalt paremat maailma, kus kõik laabuks hästi ja õiglaselt ning igaüks oleks õnnelik. Ja tegelikult on ta ainult seepärast vihane, et täiskasvanud ei võta tema muret tõsiselt – ning saadavad ta hoopiski psühhoterapeudi juurde. Nimelt peab Holden lõpuks minema ravile psühhiaatriahaiglasse. Seal paneb nooruk oma loo kirja. Ja järgmises septembris ootab teda uus kool.

Kümme aastat pärast romaani ilmumist oli ainuüksi USA-s müüdud 1,5 miljonit eksemplari, “Kuristik rukkis” oli tõlgitud oma kolmekümnesse keelde ning igal pool maailmas lausa neelati seda raamatut.

1953. aastal tõmbus 34-aastane kirjanik Jerome D. Salinger avalikust elust tagasi farmi New Hampshire osariigis, ei anna sestsaadik intervjuusid ega võta vastu külalisi; peale lähimate naabrite ei tea enam keegi, kuidas ta tegelikult välja näeb. Ka kirjutanud pole Salinger enam palju. Pärast 1965. aastat pole Salinger midagi uut trükis avaldanud ja on kahtlane, kas suur romaan, mida ta kuulu järgi juba aastakümneid kirjutavat, üldse kunagi ilmub.

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*J. Scholl “Romaanid”

*J. D. Salinger “Kuristik rukkis”