Piraadid ehk mereröövlid

Juturaamatutes kujutatakse mereröövleid enamasti romantiliselt, näiteks kuuvalgel troopilise saare poole sõudmas, et peita sinna varandust. Tegelikult olid piraadid kirjategijad, kes röövisid merel laevu ja tapsid vahel kogu laeva meeskonna. Piraatlus tekkis u. 4000 aastat tagasi, kui kaubalaevad hakkasid Vahemerd ületama. Esimesed teada olevad mereröövlid oli foiniiklased. Piraatluse kõrgaeg oli 17. sajandi algul, siis röövisid Kariibi merel ja Mehhiko lahel peamiselt Hispaania kolooniast emamaale hinnalisi laste vedavaid laevu sellised kuulsad mereröövlid nagu Musthabe ja inglise maadeavastajad F. Drake ja W. Dampier. India ookeanis ründas laevu kapten W. Kidd. Keskajal oli levinud kaaperdamine – mõne sõdiva riigi valitsus andis piraadilaevale loa (kaaperduskirja) vaenlasriigi laevade röövimiseks. Tänapäeval on mereröövleid veel Kagu-Aasia rannikuvetes ja Guinea lahes.

Piraadilaev

Piraadilaev oli tavaliselt väike, kiire ja hästi manööverdatav. Madal süvis võimaldas tal jälitajate eest madalasse abajasse või jõeharusse põgeneda. Laeval oli nii palju suurtükke, kui laeva kandejõud lubas. Mõned suurtükid olid rasked ja tulistasid suurte malmkuulidega, teised, kergemad – pöörelsuurtükid – aga väikeste tinakuulidega täidetud mürskudega – kartetšidega.

Musthabe

Üks hirmuäratavamaid mereröövleid oli Edward Teach. Tema hüüdnimi oli Musthabe ja lemmikjoogiks rumm, millesse oli segatud püssirohtu. Lahingus kandis  ta suurt püstolit ja juustes põlevaid tahte. Ta suri Briti sõjalaeva pardal 1718. a.

Mereröövlid, k.a. Musthabe, kasutasid rahana Hispaania kuldmünte, mida nad nimetasid dubloonideks.

Kirjanike väljamõeldis oli aga aaretekaart. Aarete koht pidi olema tähistatud ristikesega. Tegelikult röövlid ründasid peamiselt kergelt relvastatud kaubalaevu, röövides neilt toitu, relvi jm.