17-aastaselt võimule saanud Nero (54-68. a) sooritas esimestel valitsusaastatel palju kiiduväärset. Valitsusasju juhtis sel ajal tema õpetaja filosoof Seneca (loe seneeka).

     Nero iseloomu oli rikkunud tema ema, au- ja võimuahne naine. Keisrina läks tal pea üldisest austusest lõplikult segi. Ta mürgitas oma kasuvenna Britannicuse. Seejärel vabanes Nero oma emast, Agrippina Nooremast, kes oli lootnud tegelikku võimu enda kätte haarata. Osutus keeruliseks korraldada seda õnnetusena: mürgitamine, lae sissevarisemine ja laeva uputamine ei andnud tulemusi.
   Nero ei osanud muud välja mõelda, kui käskis ema mõõgaga tappa. Ta vahetas armukesi ja lahutas end Octaviast, Claudiuse tütrest selle viljatuse ettekäändel. Seejärel abiellus Nero oma armukese Poppaea Sabinaga (loe poppääa sabiina). Kui Nero kuulis, et tema teguviisi peetakse ülekohtuseks, hukati Octavia valetunnistuse alusel abielurikkujana. Tema pea toodi kingituseks Poppaea Sabinale.
     Keiser elas nüüd läbinisti kõlvatut elu. Öösiti lahkus ta paleest ja otsis koos oma kaaslastega seiklusi kahtlastes linnaosades. Ta laskis möödakäijaid peksta, vastuhakkajad tapeti, rüüstas poode jne. 
     Nero kümnendal valitsusaastal põles 9-päevases hiigeltulekahjus maha suurem osa Roomast. Tuhanded inimesed jäid peavarjuta ja puupaljaks. Rahvasuu süüdistas Nerot linna süütamises. Nero veeretas tulekahjusüü kristlaste kaela ja alustas nende tagakiusamist. Vihahoos lõi Nero jalaga last ootavat Poppaea Sabinat ja viimane suri löögi tagajärjel. Hiljem vägistas ta Vesta neitsi Rubria jne.

Nero teine naine Poppaea Sabina
     Nero pidas end suureks kunstnikuks ja esines ise sageli laval laulja ja muusikuna. Häda muidugi pealtvaatajatele, kes ei osanud küllalt innukalt aplodeerida. Rooma aristokraatide hulgas loodi suur vandeselts Nero kukutamiseks, kuid vandenõu paljastati ja süüdlased mõisteti surma. Koos nendega hukkus Nero tahtel ka ta endine kasvataja filosoof Seneca. Nero alustas uuesti rikaste inimeste jälitamist ja nende vara omastamist, et katta oma veidruste tohutuid kulutusi. Rahapuuduses vähendas Nero hõbemüntide kaalu - tegelikult vähendas ta sellega nende väärtust, kuid kodanikud pidi neid vastu võtma nimiväärtuse eest. Sellega asus ta avalikult röövima ametnikke ja sõdureid, kes olid riigi palgal. Ta suurendas ka provintsidelt võetavaid makse. Peagi algas provintsides mäss Nero vastu ja viimaks ühinesid nendega pretoriaanid. Senat kuulutas Nero väljaspool seadust olevaks. Maamõisas end varjanud endine keiser sooritas enesetapu. Nero suri lastetuna ja sellega lõppes Juliuste-Claudiuste dünastia.

1. Mis iseloomustab Rooma välispoliitikat Augustuse järglaste ajal?

2. Kas  Caesari järglased said võimule pärimise, lapsendamise või riigipöörde abil?

3. Leia Caligulat ja Nerot iseloomustavad ühisjooned! ..........................................

..........................................................................................................................................