Perioodilised elemendid

  Uute keemiliste elementide avastamine oli eelmisel sajandil väga tavaline, sest enamik neist olid veel tundmatud. Sina oled neist teadlastest aga hoopis targem ning tead juba, et erinevaid keemilisi elemente on üle saja ning tunned ka mõne elemendi aatomi ehitust. Möödunud sajandi teadlaste jaoks oli aga väga raske ülesanne selgitada välja, kui palju erinevaid elemente siiski maailmas leidub. Kõik uued avastatud elemendid pandi kirja, kuid millises järjekorras neid kirja panna, oli samuti segane. Arvati, et elemente ei saa kirja panna ükskõik kuidas, vaid et neil on kindlasti oma süsteem.

  Selle mõistatuse suutis viimaks 1869. aastal lahendada vene teadlane Dmitri Mendelejev. Tema tegi kindlaks kõikide tuntud keemiliste elementide aatomite massid ning järjestas need masside suurenemise järgi.
  Ta leidis, et selliselt paigutatult korduvad teatud hulga elementide järel enam-vähem sarnaste omadustega elemendid. See on ju seaduspärasus!
  Nii paigutaski Mendelejev sel ajal tuntud 63 elementi tabelisse, kus üksteise all seisid üksteisega sarnased elemendid. Sellist tabelit hakati nimetama Mendelejevi tabeliks.
  Tabeli tühjadele kohtadele oli nüüd üsna kerge ennustada uusi elemente, sest nende elementide omadused olid enam-vähem teada. Hiljem, kui teadlased olid kindlaks teinud aatomite ehituse, elektronide arvu aatomis ja aatomite tuumalaengu, selgus, et Mendelejev oli eneselegi teadmata järjestanud keemilised elemendid nende tuumalaengute järgi. Vaat milline ettenägelik teadlane! 		mendelejev.jpg (8846 bytes)
  Niisiis on tänapäevaks leitud üle saja elemendi. Kõige viimaseid elemente on suudetud valmistada vaid keemialaboratooriumites, sest vabas looduses võib leida vaid alla 90 keemilise elemendi. Kõik elemendid on paigutatud tabelisse, mida nimetatakse endiselt suure teadlase auks Mendelejevi tabeliks ning ka perioodilisuse tabeliks.
  Tutvu keemiliste elementide perioodilisuse tabeliga!
  Elemendid on tabelis paigutatud seitsmesse perioodi ning kaheksasse rühma. Perioodi numbrit tähistatakse rooma numbritega ning märgitakse tabeli vasakusse serva, rühma numbrit tähistatakse aga ladina numbritega ning märgitakse tabeli ülaossa.
  Kui tabeli hoolikalt läbi vaatasid, nägid seal kindlasti ka tuttavaid elemente. Leia, millisesse perioodi ning rühma kuuluvad elemendid vesinik, hapnik ja süsinik!
  Perioodilisuse tabelisse on võimalik lisada palju teavet keemiliste elementide kohta. Vaata perioodilisuse tabeli täiendatud varianti kolme esimese perioodi elementide kohta!

Rida
Periood

 1 2 3 4 5 6 7 8
I
1
    H
1,00794
 Vesinik		 vesinik.jpg (509 bytes)
. . . . . .
2
    He
4,002602
 Heelium		 heelium.jpg (508 bytes)
II
3
  Li
6,941
Liitium		 liitium.jpg (667 bytes)
4
  Be
9,01218
Berüllium		 berüllium.jpg (680 bytes)
5
    B
10,811
  Boor		 boor.jpg (687 bytes)
6
      C
12,011
Süsinik		 süsinik.jpg (682 bytes)
7
    N
14,0067
Lämmastik		 lämmastik.jpg (687 bytes)
8
     O
15,9994
  Hapnik		 hapnik.jpg (684 bytes)
9
     F
18,998
  Fluor		 fluor.jpg (676 bytes)
10
   Ne
20,179
Neoon		 neoon.jpg (689 bytes)
III
11
  Na
22,98977
Naatrium		 naatrium2.jpg (823 bytes)
12
  Mg
24,305
Mag-
neesium		 Mg.jpg (836 bytes)
13
  Al
26,98154
Alumiinium		 Al.jpg (836 bytes)
14
   Si
28,0855
  Räni		 Si.jpg (841 bytes)
15
  P
30,97376
Fosfor		 P.jpg (838 bytes)
16
   S
32,066
Väävel		 S.jpg (839 bytes)
17
   Cl
35,453
  Kloor		 Cl.jpg (828 bytes)
18
  Ar
39,948
Argoon		 Ar.jpg (843 bytes)