Närvisüsteem ja meeleelundkond

Kalade närvisüsteemi moodustavad peas asuv peaaju ja selgrookanalis paiknev seljaaju. Iga selgroolüli juurest väljuvad närvikiud lihastesse, naha pinnale ja uimedesse. Peaaju abil juhitakse lihaste tööd ja võetakse vastu nahaga kombitavaid ärritusi. Seljaaju juhib südame, seedeelundite ja teiste siseelundite tööd. Meeleelunditest on kaladel juhtival kohal omapärane küljejoon, millega tajutakse vee voolukiirust, temperatuuri, soolsust, rõhku, maitset jne. Küljejoon paikneb kummalgi küljel kere eesotsast taha ulatuva kanalite süsteemina; väliselt on küljejoonel asuvates soomustes pilud. Sellega võetakse vastu vee võnkeidki. Nii asendab kala küljejoon mitmeid meeleelundeid. Seetõttu on kalade silmad vähearenenud ning nad näevad vaid vahetus läheduses toimuvat. Lisaks küljejoonele talitleb lõhnade eristamisel ninasõõrmete kaudu väliskeskkonnaga ühenduses olev haistmiselund. See asub silma ees. Kalade kuulmiselundid asuvad koljuluudes, ehkki välised kuulmeavad puuduvad. Kalad kuulevad kaunis hästi, kuna veekeskkond juhib helisid õhust paremini. Kalade maitsmiselundid paiknevad peamiselt kala suu ümber, aga ka hajusalt kogu kehapinnal. Mõnedel põhjas toituvatel kaladel on suu läheduses kompimisjätked - poised. Kalad tunnevad magusat 500 ja soolast 200 korda paremini kui inimesed, samas aga ei tunne kalad valu.

Joonisel on näidatud küljejoon (1); silm (2) ja poise (3). Siin aga peaaju (4); seljaaju (5) ja närvijätked (6).

Kahepaiksete närvisüsteem sarnaneb suures osas kalade omaga. Juhtivaks meeleelundiks on suured punnis silmad, millega nad ometi ei märka liikumatuid esemeid. Haistmiselundid paiknevad silmadest eespool, ninasõõrmed on ühtlasi ka hingamisavadeks. Konnad on tublid häälitsejad, mistõttu neil on ka suhteliselt hästi arenenud kuulmismeel. Kuulmiselundid paiknevad pea külgedel silmadest tagapool ning on kaetud trummikilega.

Roomajatel on hästi arenenud haistmine ja nägemine. Sisalikel hoiab laugudega kaitstud silma niiskena pisarnäärme nõre. Madudel moodustavad kokkukasvanud silmalaud läbipaistva kaitsekile. Roomajate parimaks haistmiselundiks on Jacobi organ, mis asub suulaes ja kujutab endast kaht lohukest. Kõigi roomajate keel on kaheharuline ja sellega nad justkui maitsevad õhku. Roomaja vibutab veidi aega keelt ja surub selle seejärel vastu Jacobi organit, et keelele jäänud lõhnasid analüüsida. Enamiku roomajate kuulmine pole hästi arenenud. Öeldakse koguni, et maod on kurdid. Seevastu tunnetavad nad kaunis hästi näiteks maapinna võnkumist.