REFERAAT KLAVERIST

Koostaja: Aet Saar


 

Klaver on haamermehhanismiga klahvpill. Ta on üks tähtsaimaid klahvmuusikariistu. Tänapäeval on kasutusel vasarklaver. Eristatakse rõhtehitusega tiibklaverit ja püstiehitusega pianiinot. Klaveri eelkäijad on klavikord, klavessiin, spinett, tšembalo, tahvelklaver ja Cristofri vasarklaver. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikust. Klaveri väiksemad osad on keelpulgad ehk virblid, sopranikeeled, viilung, noodipult, klapp, pedaalid, bassikeeled ja metallraam. Kui klahvile vajutada, lööb viltpea vasarake vastu keelt ja tekib heli. Esimese sellise klaveri ehitas 1711. aastal itaalia klaverimeister Bartolommeo Cristofori Paduast. Hiljem täiendas seda sakslane G. Silbermann. 1797.aastal varustas prantsuse klaverimeister Merlin klaveri summutuspedaaliga, mis kogu löökmehhanismi koos haamritega paremale nihutab ja niiviisi pilli kõla summutab. 1778. aastal kattis inglane Bury haamrikesed naha asemel vildiga. Seeläbi muutus kõla iseloom ja värv. 1811.aastal konstrueeris inglane Robert Wornum püstkeeltega pilli pianiino, mida tema väikeste mõõtmete ja intiimse kõla pärast nii nimetati. Pianiinosid kasutatakse peamiselt korterites. 1816.aastal surus Beethoven Viini vabrikandi Streicheri juures läbi, et klaverite klaviatuuri suurendati kuue ja poole oktavini, sest väiksem klahvistik jäi tema võimsatele sonaatidele liiga kitsaks. Nüüdisaegse klaveri heliulatus on üle seitsme oktavi. Viimase viiekümne aasta jooksul klaverit oluliselt täiendatud ei ole. 

Maailmakuulsad klaverifirmad on Steinway & Sons, Bechstein, Broadwood & Sons. Hinnatud on ka Tallinna Klaverivabriku kontsertklaver "Estonia" ja Moskva klaverivabriku "Lira". Klaverifirma "Steinway & Sons" asutaja oli vaeses kaheteistkümnelapselises peres sündinud mees nimega Heinrich Engelhardt Steinweg. 

Klaverit mängitakse helide kõrguse järgi reastatud klahvidele sõrmega vajutades. Varasematel aegadel tehti kolme erineva kujuga klavereid: tänase tiibklaveri eelkäija, mis sai väliskuju klavessiinilt, ning kaks ruumisäästliku, korterisse sobivat liiki. Need olid pianiino ning tahvelklaver, millel keeled jooksevad klahvidega risti. Klaveri edu saladus on kätkenud ühte tema nimedest "pianoforte", mis tähendab vaikne ja vali. Erinevalt klavessiinist, mis võis olla ainult vaikne ja vali ega võimaldanud heli pikkust valitseda, tõi klaver mängija käeulatusse otsatuid kõlavarjundeid. Ta võib mängida vaikselt, peaaegu kuuldamatult või kõmada teisal nagu täiemõõduline orkester. Klaver võib muutuda koltunud ja laigulisest õllesaali klaverist kuni piduliku ooperiklaverini, mida kasutatakse vaid suurtes kontsertsaalides, ta on ka abiks muusika ja laulmisõpetajatele muusikatundide andmisel. Klaveriga saab saata nii lihtsaid lastelaulukesi kui ka suuri ooperikoore. Klaveri õppimine pole naljaasi, eriti alguses, kus pole veel noodidki selged, aga klaveri õppimine on suhteliselt lihtsam kui näiteks viiuli või akordioni õppimine. 
 
 

Kasutatud kirjandus:

1. ENE nr 4. Tallinn: "Valgus" 1989. 
ENEKE nr 2 Tallinn: "Valgus" 1983
Eespere, R. Laulik III-IV klass. Tallinn: "Koolibri" 1994. 
4. J. Waldorff. Poluhümmnia Saladused. Tallinn: "Eesti Raamat" 1969.