Asteroidid

1.jaanuaril, 1801 aastal avastas astronoom Giuseppe Piazzi taevast objekti, mida ta pidas komeediks. Kuid olles selle liikumist mõnda aega jälginud, sai talle selgeks, et tegu on mitte komeedi, vaid pigem justkui tillukese planeediga. Piazzi nimetas selle Sitsiilia viljajumalanna järgi Cereseks. Järgnevatel aastatel avastati veel sarnaseid taevakehi (Pallas, Vesta, and Juno), mis tiirlesid ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil.
Neid pisitaevakehi nimetatakse asteroidideks.
Praegu tuntakse ligi 7000 asteroidi ja neid leitakse juurde igal aastal. Paljud neist on ilmselt nii väiksed, et neid on võimatu Maalt avastada, kuid mitmeid asteroide on võimalik näha ka binokli abil.
Oletatakse, et asteroidide kogumass võiks olla peaaegu sama suur kui Kuul.
26 suurimat asteroidi ületavad oma läbimõõdult 200 km.Ceres on suurim asteroid, mille läbimõõt on 914 km.
Lähemalt on uuritud asteroide 243 Ida ja 951 Gaspra, mida pildistas oma teel Jupiteri suunas kosmoseekspeditsioon Galileo. Lisaks leidub pilte asteroididest 253 Mathilde ja 433 Eros, keda pildistas 27. juunil 1997 aastal kosmoseekspeditsioon NEAR. 1999 aastal hakkab NEAR tiirlema nende orbiidil, ning siis loodetakse saada asteroidide kohta täpsemat infot.

Selle üle, mis on asteroidid, komeedid ja planeetide kaaslased ("kuud"), vaieldakse pidevalt. Arvatakse, et paljud planeetide kaaslased on tegelikult külgetõmbejõu mõjul kinni püütud pisitaevakehad. Näitena tuuakse Marsi väikesed kuud Deimos ja Phobos; Jupiteri välimised 8 kuud; Saturni välimine kuu ja arvatavasti ka mitmed hiljuti avastatud Uraani ja Neptuuni kuud.

Asteroide liigitatakse nende värvuse järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad.
75% asteroide näivad tumedana ja koosnevad külmunud gaasidest
17% asteroide näivad eredaina ning neil arvatakse olevat raud-nikkel tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid
Ülejäänud asteroidid on pisut vähem eredad ja koosnevad puhtast rauast ja niklist
Mõned asteroidid on koostiselt ka veel erinevamad.

Asteroide saab liigitada ka nende asukoha järgi Päikesesüsteemis:
1. Maalähedased asteroidid
2. Peamine asteroidide vöö Marsi ja Jupiteri vahel
3. Ka Veenuse ja Maa vahel tiirlevad mõned asteroidid.
Suure asteroidide vöö sees tuntakse ka suhteliselt tühje alasid, näiteks Kirkwood augud.
4. Mõned "asteroidid" (mida tuntakse ka Kentauride nime all) on teada ka Päikesesüsteemi äärealadelt, kuid nende koostis sarnaneb rohkem komeetidele või Kuiperi Vöö objektidele.

Asteroidide kohta on teadlastel mitmeid küsimusi:
Kas asteroidid võivad olla purunenud planeedi tükid, mis asus Marsi ja Jupiteri vahel?
Kas mõni suur asteroid võib oma orbiidilt kõrvale kalduda ja tabada Maad?