Kuidas tehti tähestik

Kuidas tehti tähestik
Rudyard Kiplingi järgi

      Oli kord vanal hallil ajal ürginimene. Ta elas ürginimese kombel koopas, kandis õige vähe rõivaid, ei osanud lugeda ega kirjutada ning ei tahtnudki seda. Tema nimi oli Tegumai Bopsulai, mis tähendab: "Mees, kes ei tee midagi ülepeakaela," aga meie, mu lemmik, nimetame teda lühidalt Tegumaiks. Tema naise nimi oli Teshumai ja nende väikese tütre nimi oli Taffymai Metallumai. See tähendab: "Väike vallatu tüdruk, kes vajaks vitsu," aga ma nimetan teda lihtsalt Taffyks (loe: taffi).
      Ühel päeval, kui Taffy oli isaga kalastamas, ütles ta äkki: "Taadike, ma mõtlesin välja ühe üllatuse. Tee häält -- ükskõik mis häält!"
      "Aa!" häälitses Tegumai. "Kas see läheb?"
      "Jah," vastas Taffy. "Näid just nagu karpkala, kui tal on suu lahti. Palun, tee veel seda häält."
      "Aa! Aa! Aa!" häälitses taadike. "Ära ole ebaviisakas, mu tütar."
      "Ma ei tahtnud sugugi olla ebaviisakas," vastas Taffy. "See kuulub minu väljamõeldud üllatuse juurde. Ütle veel "aa", taadike, jäta seejärel suu lahti ja laena mulle haihammast. Tahan joonistada karpkala, suu pärani lahti."
      "Milleks?” küsis taadike
      "Kas sa ei saa siis aru?" ütles Taffy, kritseldades tohule. "See ongi mu väike üllatus. Kui joonistan lahtise suuga karpkala meie koopa suitsunud tagaseinale -- kui memmeke lubab -- meenutab see sulle toda aa-häält. Siis võime mängida, nagu oleksin ma hüpanud pimedusest välja ning üllatanud sind selle häälega."
      "Tõesti?" ütles taadike toonil, mida tarvitavad täiskasvanud, kui kuulavad huvitatatult. "Kõnele edasi, Taffi."
       "Oh, kui kahju!" hüüdis see. "Ma ei oska joonistada karpkala tervelt, vaid ainult midagi, mis tähendab tema suud.Tead ju, kuidas nad seisavad peadpidi mudas?
Noh, oletame, et see on karpkala. Siin on tema suu, ning see tähendab "aa".

Ja Taffy joonistas selle:

"Pole halb,” ütles Tegumai, " Oled aga unustanud poise, mis ripub tal põiki üle suu (See on tal kompimiseks). Vaata nõnda, Taffy."

Ja ta joonistas selle:

"Nüüd katsun seda jäljendada," ütles Taffy. "Kas mõistad, mis see on, kui näed seda?" ja ta joonistas selle:

Ja ta joonistas selle:

      "Väga hästi," vastas taadike. "Kui näen seda kuskil, olen just niisama üllatunud, nagu oleksid sina ise hüpanud puu tagant välja ning ütelnud "Aa!"
      "Tee veel mingit häält, taadike."
       "Oo!" häälitses Tegumai õige valjusti.
     "See on päris kerge," ütles Taffy. "Ajad oma suu nii ümmarguseks kui muna või kivi."
      "Mune ega kive pole alati leida. Peame joonistama mingi ümmarguse asja."

Ja Tegumai joonistas selle