MILLEST KOOSNEB JUTUKE?

Rebane ja kurg
Muinasjutt

4-2-4-2.jpg (5534 bytes)     Kord kutsus rebane kure endale võõraks. Ta valmistas igasuguseid häid roogi, kuid kandis nad lauale madalail taldrikuil, kust kurg oma pika nokaga midagi kätte ei saanud. Nii tahtis ta kure kulul nalja teha.
      Kurg sai küll aru, et rebane teda narrib, aga ei teinud sellest väljagi. Ta kiitis rebase häid roogi, tänas teda lahke vastuvõtu eest ja kutsus ta järgmiseks päevaks enda poole lõunale.
     Teisel päeval oli rebane aegsasti platsis. Ta ootas igatsusega söögiaega, sest juba väravas oli ta haistnud maitsvate praadide lõhna. Kurg oli ka tõepoolest lasknud lõunaks valmistada kõike, mida targad kokad teha oskavad!
    Viimaks jõudis söögiaeg kätte ja rebane limpsas juba keelt, et nüüd saab tubli kõhutäie. Aga oh äpardust! Kõik road kanti lauale pikakaelalistes pudelites.
      "Noh, kallis vader! Võte ette, mis on! Tee, nagu oleksid kodus!" ütles kurg. Ise ta tõmbas oma pika nokaga ühe maitsva pala teise järele pudelist välja ja sõi.
      Rebane aga ei saanud midagi kätte, vaid pidi leppima ainult lõhnadega. Tühja kõhuga läks ta koju ja kahetses nüüd oma rumalat nalja.
4-2-4-1.jpg (8668 bytes)

    Muinasjutt kurest ja rebasest on jagatud mitmeks osaks. Need osad algavad taandreaga ja iga sellist osa nimetatakse LÕIGUKS.
Mitu lõiku leiad selles muinasjutus? ...................

    Esimene lõik on ettevalmistuseks. See juhatab lugeja sündmuse juurde.
Seda lõiku nimetatakse SISSEJUHATUSEKS.
     Viimane lõik lõpetab pala ja võtab mõne lausega jutu kokku. Tihtipeale antakse selles osas hinnang sündmusele. Seda kokkuvõtvat osa jutukese lõpus nimetatakse LÕPETUSEKS.

     See osa, mis mahub sissejuhatuse ja lõpetuse vahele, moodustabki sündmustiku sisu ehk PÕHIOSA.

SISSEJUHATUS PÕHIOSA LÕPETUS

  NB!

- Põhiosa võib koosneda mitmest lõigust.
- Jutukese lõikudeks jaotamine kergendab lugemist.
- Uut lõiku alustatakse tavaliselt siis, kui sündmuste aeg, koht või tegelased vahelduvad.