Sissejuhatus ja riigi nõuded.

Teema eesmärk on õppida otsima ja küsima materjali ja töötama rühmas.Õppetsükkel aitab ka tekitada sidemeid vanemate ja laste vahel.
Plaanis on uurida, milline oli elu erinevatel kümnenditel.
Enne tundi võiks õpetaja paluda lastelt kaasa võtta asju möödunud kümnenditest (fotod, etiketid, raamatud jne.)
Nüüd saaks neid uurida ja edasi mõelda kuidas asju identifitseerida.
Klass võiks teha tööplaani ja arutada kuidas nemad saaksid möödunud kümnendeid kõige paremini uurida ja mida teha tsükli lõpuks(stiilipidu).
Tsükli jooksul kogutud pilte tekste ja fakte võib eksponeerida ka seinal.
Tööjaotus:
Lapsed jagunevad gruppideks. Iga grupp saab endale ühe kümnendi uurimise.
Lapsed panevad paika mida ja kuidas nad 7 päeva vältel uurivad.
Pole oluline, et järgitaks täpselt etteantud tegevuskava, see on vaid selleks, et saada ideid ja mõtteid uurimiseks.
Erinevate teemade järjestus on samuti vabalt valitav.

Tegevuse järgnevates tundides võiks jagada järgmiselt:
Oletame näiteks, et uuriti koolielu.Tunni algusosas saavad lapsed rühmades läbi arutada eelmisel päeval koostatud küsitluste ja uurimiste tulemused.
Leitakse, mis oli koolile omane nende rühma poolt uuritud kümnendi ajal.
Kas saite koolielu kohta teada ka midagi niisugust, mida te küsida ei osanud?
Seejärel tutvustab iga rühm kokkuvõtlikult missugune oli koolielu tema poolt uuritud kümnendi ajal.(näiteks, et mis oli eriline)
Lapsed võiksid seejärel leida, mis nende arust oli koolis 50-80-ndatel aastatel erinevat ja ja mis oli sarnast.
Tunni teises osas tutvustab õpetaja lühidalt järgmise päeva temaatikat.
Lapsed arutavad, mida nad tahaksid selle temaatika kohta küsida.
Nad võivad näiteks klassis ise koostada küsimused, millele nad tahaksid vastuseid leida.
Õpetaja võib mõne asja kohta anda ka mõne iseloomuliku jutu, mida vanematele lugeda ja mis ergutaks mõtlema sellest ajastust.
Lapsed võivad koju saada ka märksõnade või küsimustega lehed, mis abistaksid neid info kogumisel vanematelt.
Mõnes teemas oleks laste ülesanne leida kodust mingi iseloomulik asi, foto või raamat, mis tutvustaks uuritavat ajajärku.
Et kümnendi jooksul jõuab mood palju muutuda, siis võetakse kümnendi aluseks kümnendi keskmised aastad:
Kui mõnel kümnendil on veel midagi iseloomulikku ( näiteks hipiliikumine 60-ndate lõpust või tvist 60-ndate algusest vms) võib rääkida ka nendest.
Teine võimalus on kümnendi kirjeldamisel konkreetseid aastaid mitte puudutada, vaid lapsed teeksid oma uurimisest lihtsalt kokkuvõtte.
Missugused tähtsamad sündmused toimusid sel ajal maailmas ja kas nad ka mõjutasid moodi kogu maailmas?
50-ndad ; 60-ndad ; 70-ndad ; 80-ndad
Mis toimus Eestis? Eesti lühiajalugu

Emakeel:
Häälikute märkimine kirjas:
h-sõna alguses, i- ja j-õigekiri, hv- ja f-õigekiri
sk-, st, ht, hk, d s-i kõrval minevikuvormides
Häälikuühendid. Ülipika häälikuühendi õigekiri.
Riimuvad sõnad ja luuletuse kirjutamine.
Ümberjutustus.

Matemaatika:
Viie - ja kuuekohaliste arvude kirjalik liitmine ja lahutamine.
Kuni nelja arvu kirjalik liitmine ja lahutamine.
Summa ja vahe kontrollimine kirjalikul liitmisel ja lahutamisel.
Avaldise väärtuse arvutamine. Tehete järjekord ja sulud.
Nimega arvude kirjalik liitmine ja lahutamine.