3.Koed, elundid ja elundkonnad moodustavad tervikliku organismi.

Tuletame meelde termineid - ainurakne ja hulkrakne.
Nimetage selliseid elusolendeid, kes koosnevadki ühest rakust.
Enamik elusorganisme on palju keerulisema ehitusega. Nad koosnevad erineva ehitusega rakkudest.

1.Vaatleme, milliseid erinevaid rakke on taimedel ja loomadel.
Vastavalt nende poolt täidetavatele ülesannetele on taimerakud mitmesuguse kujuga.
Taimelehte katavad tihedalt üksteise kõrval paiknevad kattekoe rakud, mis kaitsevad taime liigse aurumise eest. et aurumine oleks võimalik paiknevad kattekoes üksikud õhulõhede rakud, mis saavad vajadusel avaneda ja sulguda, olenevalt sellest, kui palju on taimerakkudes vett. taimlehe sisemuses on põhikoe rakud, milles on palju kloroplaste. Siin toimub fotosüntees ja toitainete valmistamine.
Mõnede taimevartes asuvate rakkude vahelised seinad on lahustunud ja rakud moodustavad taimes torude süsteeme, milles vesi ja toitained liiguvad taime ühest osast teise. Mõned varrerakud on muundunud kiududeks, mis annavad taimele tugevuse.
Juure rakkudel on niiditaolised väljakasvud, juurekarvad, mis imevad mullast vett ja mineraalsooli.

Ka loomarakud on väga erinevad. Loomades esineb erinevaid kattekoe rakke, mis on paigutunud üksteise kõrvale.
Närvitrakkudel on pikad jätked, mille abil nad on omavahel ühenduses ja saavad edasi anda närvierutusprotsesse. Lihasrakud sisaldavad kokkutõmbuvaid kiude.
Paljudel loomarakkudel on säilitusülesanne - neis on rasvatilgakesi. Luu- ja kõhrkoerakud on tugevad ja seonduvad lühikeste jätkete abil tihedalt üksteisega. vererakud on liikuvad rakud. Mõnedel neist (valgelibled) on võime amööbisarnaselt endasse ahmida organismi ohustavaid baktereid. Punased vererakud sisaldavad rauarikast ühendit hemoglobiini, mis võib siduda hapnikku ja süsihappegaasi. Punastes vererakkudes pole tuuma.Spermatosoididel on liikumiseks saba.

Taimed Loomad
kaitsvad kattekoerakud
tugirakud
juhtrakkud
kivisrakud
varuainerakud
kaitsvad naharakud
tugevad luurakud
kokkutõmbuvad lihasrakud
erutussignaale juhtivad närvirakud

2.Vaatame erinevaid kudesid kehas.
Üksikuna ei tule paljud rakud oma ülesannetega toime, seepärast paiknevad ühte tüüpi rakud elusorganismides rühmadena.
N.Kudede analoogia plastist ehitusklotsidega

Sarnased rakud kehas moodustavad koed.
Taimed Loomad
Põhikude,kattekude, juhtkude Kattekude, tugikude,
lihaskude, närvikude jt.
Igal koel on oma ülesanne.

Lapsed leiavad, missugused võivad olla kudede ülesanded.
Näit: Lihaskoerakud tõmbuvad kokku, kattekoe rakud katavad keha seest ja väljastpoolt ja pakuvad kaitset, rasvkoe rakkudesse ladestuvad rasvained, luukoe rakud annavad luudele tugevuse, närvikoe rakud kannavad edasi närviimpulsse, vererakud kannavad laiali kehale vajalikke aineid jne.

3.Koed ja elundid.

Erinevatest kudedest on üles ehitatud organid, mis täidava kehas kindlat ülesannet. Organid varustava keha vajalike ainetega, transpordivad aineid, vastutavad jääkainete eritamise eest.
Millised on taime orgainid?Juur, vars, leht, õis
Juur kinnitab taime mulda ja varustab taime vee ja mineraalainetega.
Vars juhib taimes liikuvaid aineid erinevate taimeosade juurde. Varrele kinnituvad ka lehed, tema ülesanne on taime toestada.
Lehtedes toimub toitainete valmistamine.
Õite ülesanne on tagada taime paljunemine.

Loomade organismid on taimede omast keerulisemad.
Lapsed leiava jooniselt, milliseid rakke, kudesid ja organeid on loomades.
Loomade organid on väga keeruka ehitusega ja koosnevad enamasti paljudest kudedest.

Kudedest moodustuvad keha elundid - süda, kopsud, veresooned, sooled jne.
Igas elundis võib olla mitmeid erinevaid kudesid

Kõik elundkonnad organismis töötavad kooskõlastatult.

Sarnase ülesandega elundid kehas moodustavad elundkonnad.

Elundkonnad: Vereringe-elundid, seedeelundid, hingamiselundid jne.

Erinevatest elundkondadest kokku moodustub terviklik elusorganism.

Et uurida kuidas toimub elutegevus taimedes ja loomades, vaatleme edaspidistes tundides elundkondade ülesandeid lähemalt.