5.Fotosüntees

Vaatleme lähemalt, kuidas üks taim elab
Tuletame meelde, millised on taime eluks vajalikud tingimused: valgus, vesi, õhk ja muld
Õhust ja mullast saadakse aineid, millest ehitatakse üles taimedele vajalikud toitained - valgud rasvad ja süsivesikud.
Vett vajab taim, sest selles on lahustunud mullas leiduvad mineraalained.Vett on veel vaja ka taimemahlana taime püstihoidmiseks.
Mulda on vaja mineraalainete saamiseks.
Õhust saab taim süsihappegaasi ja hapnikku.
Energia saamiseks vajab taim päikesevalgust.

Taime siseehitus ja töötamine fotosünteesil.
Taimerakus toodetakse energiat roheliste kloroplastide abil.
Kui vaadeldi kloroplaste taimelehes, siis meenutada seda lastele. Või vaadelda kloroplaste vesikatku lehes praktilise tööna.
Kloroplaste pole kõigis taimerakkudes, vaid ainult taime rohelistes osades - lehtedes ja vartes.
Taimelehe kattekudedes on kloroplaste vaid õhulõhede ümber.

Fotosüntees on taime rohelistes osades toimuv   toitainete sünteesimise protsess.
Fotosünteesil kasutatakse valgusenergiat.
Fotosünteesil toodetakse elututest ainetest (vesi, süsihappegaas) elusainet (glükoos).
Taime toitainetega varustav organ on leht.

Fotosüntees toimub taimeraku sisemuses olevas kobedas põhikoes. Selle rakkudes on rohklesti kloroplaste. Kloroplastid sisaldavad valgustundlikku pigmenti - klorofülli.
Kloroplastides valmistatakse elututest ainetest - süsiuhappegaasist ja veest - valgusenergiat kasutades elusainet glükoosi.

Toitainete valmistamine lehes on mitmeastmeline.
fotosuntees.jpg (34725 bytes)
Kõigepealt on vaja valgust.
Kui valgus jõuab taimeleheni, muudetakse kloroplastides valgusenergia keemiliseks energiaks. Nii töötavad kloroplastid nagu päikesepatareid.
Sama protsessi käigus vabaneb veest hapnik ja jääb järele vesinik.
Selle tulemusel satub õhku hapnik, mida me hingame.
Nüüd, kui energia on olemas, võib hakata seda kasutama toitainete valmistamiseks. Selleks pole enam valgus vajalik.
Kasutades keemilist energiat tehakse lehes süsihappegaasist ja vesinikust glükoosi.
Glükoos on üks energiarikastest suhkrutest, millest taim saab teha teisi eluks vajalikke toitaineid - valke ja rasvu. Selleks kasutatakse taimejuurte poolt toodud mineraale.
Glükoosist toodetakse ka taimseid varuaineid - tärklist ja teisi suhkruid ning taimerakkude ehitusmaterjali , tselluloosi.

Milleks kasutatakse saadud toitaineid?
Selleks, et moodustada uusi lehti, õisi ja vilju.
Muidugi ei suuda taimed alati kogu valmistehtud toitainete hulka ära tarvitada.
Seepärast varuvad taimed toitaineid erilistesse kudedesse, et neid vajaduse korral tarvitada.
Energiapuudusel saavad taimed juba valmistehtud toitainetest kasvamiseks vajalikku energiat.

Kõik taimed ei sisalda klorofülli. Nende eluviis on parasiteeriv.

Kütused:

Taimedesse kogunenud energiat saab kasutada ka energia tootmisel kütusena.
Kõige lihtsam kütus on küttepuud, mille põletamisel vabaneb energia.
Kuid on ka palju energiarikkamaid kütuseid, mis kõik on tekkinud taimedest - süsi, põlevkivi jt.
Kordamisena võivad lapsed neist jutustada.

Looma elu
Loomad ei suuda teha toitaineid õhust ja mineraalidest nagu taimed.
Sellepärast peavad loomad energia saamiseks sööma taimi ja teisi loomi.
Sellest räägime pikemalt edaspidi.