7. Hingamine

Toitainete valmistamine fotosünteesi käigus toimub päevavalgel. Kuid taimede elutegevus toimub ka öösiti.
Kuidas toituvad taimed öösel?

1. Hingamine.
Fotosüntees - see on tegelikult taimede toitumine. Kuid nii nagu loomadeski on ka taimedel olemas hingamine.
Taimed hingavad õhuhapnikku ja eritavad süsihappegaasi.
Milleks on vaja hingamist?
Fotosünteesil toodab taim toitaineid - süsivesikuid, valke ja rasvu. Paljud valmistatud toitained töödeldakse taimes ümber ka varuaineteks - tärkliseks jt. ühenditeks.
Kõigis neis toitainetes sisaldub salvestunud kujul päikeseenergiast saadud energia.
Toitained sisaldavad keemilist energiat.
Selleks, et keemilist energiat toitainetest vabastada ja hakata kasutama, peab toimuma fotosünteesile vastupidine protsess.
On vaja hapnikku, et vabastada toitainest energiat.

Vabanenud energiat kasutatakse paljudes rakkudes toimuvates eluprotsessides.
Nii muutub osa energiat mehaaniliseks energiaks, mille varal surutakse juured läbi mulla., teine osa energiast kasutatakse ära erinevate kudede ülesehitamiseks.
Hingamisel vabanevat energiat ei saa rakk kasutada vahetult.
Kõigepealt muudetakse see taimeraku mitokondrite poolt energiarikkaks ühendiks, mida saab kasutada siis, kui energia järele tekib nõudmine.

2.Kuidas taimed hingavad?
Taimede hingamine toimub põhiliselt pimedas, kui rakud vajavad rohkem energiat. Taimed võtavad väliskeskkonnast hapnikku lehtede abil.
Kuigi lehe pinda katab tihe kattekude, leidub seal erilisi õhulõhesid, mille kaudu saab toimuda lehe gaasivahetus.
Õhulõhede rakud saavad vajadusel sulguda ja avaneda, sest neis leidub kloroplaste.
Õhulõhesid on enamikul taimedel rohkem lehe alumisel küljel.
Kuna hingamisel toodavad taimed süsihappegaasi, pole kasulik magada toas, kus on palju toalilli.

3.Käärimine

Mõned elusorganismid (bakterid ja pärmseened) võivad hingata ka ilma hapniku juuresoluta, kuid energiat vabaneb sellisel hingamisel palju vähem.
Seda hingamisviisi nimetatakse käärimiseks.