![]() Järgmisel hommikul poole kümne paiku, täpselt õigel ajal, olidki Lisalotta, Juhan ja Juhani isa kalasportlaste klubis esmaabi kursustele registreerimise laua juures. Selgus, et nemad kolmekesi olidki ainsad, kes esmaabi vastu huvi tundsid. "Väga hea," ütles selle peale Evi, kes oli kursuste juhendaja. "Jääbki rohkem aega individuaalseks tööks ja süvenemiskeks." Ja juba ta alustaski energiliselt, öeldes: "Oletame, et maanteel juhtus midagi koledat. Toimus näiteks avarii. Mida teha?" "Mina kutsuksin kõigepealt kiirabi. Kui põleb, siis ka tuletõrje ning ka politsei, sest tõenäoselt on siin kiirust ületatud," ütles Lisalotta. Juhan mõtles veidi, vaatas siis maha ja ütles, et kui aus olla, siis tema vist algul kogu aeg kordaks endale, et ma ei karda, ma ei karda, ma ei jookse ära. Juhendaja Evi vaatas imetlusega Juhani poole. "Küll sina oled ikka julge. Sa oled esimene poiss, kes julgeb tunnistada, et tema võib kartma hakata, kui verd ja haavu näeb. See tähendab, et sulle võib loota!" Evi ütles, et on oma elus palju kangeid mehi minestamas näinud, kui on midagi tõsist juhtunud. "Aga mis siis teha, kui kangelane minestab?" küsis Juhan. "Nagu ikka minestuse korral," ütles Evi ja täpsustas protseduure. .................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... Käepärast olevatest ravimitest võib turgutamiseks kasutada ........................................... Kas vett võib näkku visata? Vastus: ................................ Evi jätkas avariiteemal: "Kui oleme endast võitu saanud ja näinud, et kaasinimest tuleb aidata, tuleb haarata mobiil ja valida kiirabi number." Kiirabi number on .........., tuletõrjel ........., politseil ........., päästeteenistusel .............. |