Elu I
    "Mille järgi te üldse aru saate, et inimene on elus?" küsis Evi.

    "Polegi selle peale nagu varem mõelnud," jäi Lisalotta mõttesse. Siiani oli asi  lihtne: kui inimene liikus, rääkis, sõi ja torises vahel, siis järelikult oli ta elus.

    "Kas siis esmaabi on seisukohal, et mõned, kes liiguvad, ei elagi enam?"

    "Seda mitte. Esmaabi on teaduse tõdedele rajatud,"  ütles Evi ja lisas, et üheski esmaabiraamatus pole  juttu kummitustest.  Samuti ei anta neile esmaabi.

Küll aga esineb tihti juhtumeid, kus arvatakse, et inimene on surnud, aga tegelikult saab teda veel elule tagasi aidata.

Siia kirjutasid kursuslased, mille järgi saab aru, et inimene elab, kuigi ta ei reageeri ümbritsevale maailmale.

..............................................................................................................................

..............................................................................................................................

..............................................................................................................................

    "Teeme  nii, et  igaüks koostab endale esmaabiraamatu," ütles instruktor ja näitas, mida eelmised kursuslased olid teinud. Näidised olid ilusad, tihti kõvade kaantega ning hoolikalt joonistatud piltidega.

"Aga mida me nende lehtedega teeme, mis meil juba valmis on?"

"Nendest saab sissejuhatus."

Siia tabelisse kirjutati inimese pulsisagedus minutis

  Normaalne Ohtlikult kiire Ohtlikult aeglane
Täiskasvanu . . .
Laps alla 10 a. . . .