Kindlasti on ka teie kodus juhtunud piim hapuks minema. Siis te ju piimale hapet ei lisa! Tuleta meelde, mida tead käärimisest!

.....................................................................................................................................................

5-2-15-2.jpg (20999 bytes)      Hapupiima valmistamisel kasutatakse erilisi baktereid. Selliste bakterite toiduks on piima sees olev piimasuhkur, millest nad hapet  valmistavad. Seda nimetatakse piimhappeks ning baktereid endid piimhappebakteriteks. Protsessi, mille käigus hape tekib, kutsutakse piimhappekäärimiseks, sest piimhappebakterid toitainete lagundamiseks hapnikku ei kasuta. Käärimise tulemusel tekib süsihappegaas, millest moodustunud auke võid näha juustu sees.
     Piimhappe tõttu muutub piim hapuks.
     Ka värskes piimas on piimhappebakterid juba olemas, kuid nad pole jõudnud veel piima hapuks muuta. Kui piim seisab soojas toas, bakterid kasvavad ja paljunevad ning tulemuseks
on piima hapnemine.
Piimhappebaktereid võid sa näha mikroskoobi all! Neid on palju erinevaid liike. Erinevat liiki baktereid kasutatakse näiteks hapukoore, keefiri, kohupiima või juustu valmistamiseks. Sulle ju maitseb jogurt! Ka jogurti valmistamisel kasutatakse erilisi jogurtibaktereid.

Teeme ise jogurtit!

Vaja läheb: supilusikatäis jogurtit, klaas piima, alustass.
Hea oleks, kui sul oleks kapp või anum temperatuuriga 40 - 45?C.
1. Pane klaasipõhja jogurt ning vala piim peale. Sega veidi.
2. Pane klaasile peale väike alustass ning jäta see mõneks tunniks 40?C juurde või päevaks toatemperatuurile seisma.
Kui sinu jogurt on piisavalt paks, sega see ühtlaseks. Võid maitsestamiseks lisada veidi moosi või puuviljatükke. Head isu!

kurk2.jpg (14910 bytes) Suur hulk toiduainete riknemist põhjustavaid baktereid ei suuda elada hapus keskkonnas. Seda suudavad vaid need bakterid, kes ise hapet valmistavad - sulle juba tuttavad piimhappebakterid ning äädikhappebakterid, kellest kohe juttu tuleb. Selle omaduse tõttu kasutatakse happeid toiduainete säilitamiseks.
     Vanaema teeb sügisel hapukapsaid ja hapukurke.
5-2-15-4.jpg (21555 bytes)
     Ka kapsatünnis ja kurgipurgis toodavad piimhappebakterid piimhapet. Et hapnemist soodustada, kasutatakse vahel kurkide ja kapsaste valmistamisel ka hapupiima.

      Äädikhappebakterid toodavad sulle juba tuntud äädikhapet, millest valmistataksegi söögiäädikat. Ka äädikhapet kasutatakse toiduainete konserveerimisel. Äädikhapet sisaldavad kõik marinaadid. Äädikaga valmistatud marinaadid ei lase teistel bakteritel enam sinna elama minna.
Milliseid marineeritud hoidiseid tead?

......................................................................................................................................................