Mõõdame ainete omadusi!

     Ainete omadused on väga erinevad. Osa neist õnnestub sul  kindlaks teha näiteks oma meelte abil.
1. Nimeta ainete selliseid omadusi!.................................................... .................................................................................................................               Kindlasti on juhtunud, et toit, mis maitseb  sinu emale väga, ei meeldi sulle sugugi. Sellistel juhtudel öeldakse, et maitse üle ei vaielda  ning igaüks sööb seda, mis just temale maitseb.
     Niisiis on meelte abil tajutavad omadused igaühe jaoks erinevad ning selliseid omadusi täpselt mõõta ei ole võimalik.
     Ainetel on aga ka hulk omadusi, mida saab mõõta täpselt.		 5-2-2-1.jpg (31006 bytes)
5-2-2-2.jpg (13098 bytes)      Võib-olla on vanemad sõbrad küsinud sinult kavala küsimuse: "Kumb on raskem, kas kilo rauda või kilo vatti?"
2. Kas tead vastust? Kirjuta!

.................................................................................................................
     Vastuse saab kätte ka siis, kui need ained ära kaaluda. Kaalumine ongi üht laadi mõõtmine.
     See on aine massi mõõtmine.
     Kumba on aga ühes kilos rohkem, kas vatti või rauda?.....................
     
     Kui sa räägid, kui suur on ainete hulk, siis iseloomustad veel üht aine mõõdetavat omadust - ruumala.
     Ruumala  on lihtne leida, pannes mõõdetava eseme ääreni täis veepurki. Eseme ruumala on sama suur kui  purgist üle voolanud veel.
     Kui palju voolab vett üle ääreni täis vanni serva, kui sa sinna sisse hüppad?..................

     Kas tead oma pikkust? Kirjuta! .......................................
     Kui sa täpselt ei tea, siis on sul võimalik see ära mõõta. Pikkus on samuti kehade ja ainete omadus, mida saab mõõta.

     Mõõtmine on tegelikult mõõdetava asja võrdlemine mingi teise asjaga.

     Proovi mõõta oma pastapliiatsi pikkust kustukummiga! Sel juhul on sinu mõõtmise ühikuks kustukumm. Kui mitu kustukummi on pikk sinu pastapliiats?....................
     Kindlasti said sa oma klassikaaslastest veidi erineva tulemuse, sest kõigi kustukummid on ju erineva pikkusega.
    
     Et sellist segadust ei tekkiks, kasutatakse peaaegu kõigis maailma maades samu mõõtühikuid.
     Pikkuse mõõtmise ühikuks on paljudes Euroopa maades  meeter. Meetermõõdustikus joonlauda kasutades ei saa juhtuda, et joonlaud näitab Jaapanis   hoopis teist pikkust, kui sinu joonlaud.

3. Mõõda nüüd pastapliiats oma joonlauaga!
Millise tulemuse said?......................................................		 5-2-2-3.jpg (12648 bytes)