Milline toiduaine kaalub rohkem?

Vaja läheb: köögikaal, suurem tükk juustu ning sama suur tükk leiba.

1. Milline sarnane omadus on sinu leiva- ja juustutükil?
...........................................................................................................
2. Kaalu juustu- ja leivatükki käes. Kumb tundub raskem?
......................................
3. Kaalu tükke kaalul. Kumb on raskem? .....................................
Kirjuta, palju need kaaluvad! leib - ...................  juust - ................

kaal2.jpg (18106 bytes)
     Vaatamata sellele, et leiva- ja juustutükk on sama suured, on nende massid erinevad. Põhjuseks on erinev tihedus.
     Nagu mass, ruumala ning pikkus, on ka tihedus üks aine omadusi. Tihedus näitab, kui tihedalt  aine on kokku pressitud. Kui aine tihedus on väike,   on aines palju õhku ning aine on kerge.
    Aineid tuleb sul sageli mõõta köögis. Retseptiraamatust võid lugeda, kui palju ühte või teist toiduainet erinevate toitude valmistamiseks kulub.
     Kas tunned mõõtmisühikuid, mida  kokaraamatutes kasutatakse?
4. Mida tähendavad lühendid:
l........................................... dl.......................................... ml............................................
tl............................................................... spl..................................................................
5. Millist aine omadust nende ühikutega väljendatakse? ...........................................

     Ainete omadusi mõõdeti juba muistsetel aegadel. Nagu sa juba arvata võid, ei olnud selle aja inimestel olemas mõõteriistu. Seetõttu hakkasid inimesed   mõõtmisühikuna kõigepealt kasutama iseendid.
     Vanas-Egiptuses mõõdeti pikkust küünraga. See oli pikkus labakäest kuni küünarnukini.
     Vanas riigis Babüloonias mõõdeti pikkust jalgades.
     Väikeste esemete mõõtmiseks olid ühikuteks kaamelikarva paksus Araabias ning siidiussi kookoniniidi paksus Jaapanis.
     Väga omapärane pikkusmõõt oli aga kasutusel Indias. Seal mõõdeti pikkust teetassides. Mõõdeti maad, mida jõuti läbida enne, kui peaaegu keev tee jahtus niivõrd, et seda juua sai.
     Ka ruumala mõõtmiseks kasutati hoopis teistsuguseid ühikuid kui praegu. Tuntuimad neist olid näpuotsatäis, kamalutäis ja hunnik.
     India elanikel oli kasutusel ka huvitav ruumala ühik - lehmajalg. Mõõdetav aine valati lehma jälje sisse ning üks lehmajalg oli just nii palju ainet kui jälje sisse mahtus.
6. Mis sa arvad, kas selliste ühikutega sai esemeid täpselt mõõta?.......................

     Vana kaalude asendaja on margapuu.
     Kaalutav ese riputati  mõõteriista konksu otsa ning käepidet nihutati, kuni margapuu jäi tasakaalu. Märge, mille juures margapuu tasakaalu jäi, näitaski eseme kaalu.

     Niisiis olid vanasti erinevates riikides kasutusel erinevad mõõtühikud. Et teineteist oleks kergem mõista, võetigi hiljem kasutusele ühine mõõtühikute süsteem, mida ka sina üsna hästi tunned.
Pikkuse mõõtmise ühikud on:....................................................................................
Massi mõõtmise ühikud on:........................................................................................

Mahuühikud on:.............................................................................................................