Muudame vee olekut!

Vajalikud vahendid: kuumakindel anum jääkuubikutega, termomeeter, pliit.
1. Lülita  pliit sisse ja pane nõu jääkuubikutega pliidile.

Mis potis toimub?...............................................................................
Katsudes tundub jää väga külm. Vesi külmub temperatuuril 0 °C.

Kui ümbritsevad esemed ja õhk on soojemad kui jää, hakkab jää sulama. Moodustub jää ja vee segu. Sellise segu temperatuur aga ei tõuse enne, kui kogu jää on sulanud. Hetkel, mil kogu jää on muutunud veeks, on vee temperatuur 0 °C. Seda nimetatakse jää sulamistemperatuuriks.
2. Soojenda anumat veega edasi.
Mis toimub veepotis nüüd?
...............................................................................................................................
Mille järgi võid otsustada, et vesi keeb?

...............................................................................................................................
Keemisel vesi aurustub ja tekkib veeaur. Kõige rohkem vett aurustub veepinnalt, kuid ka veeanuma põhjas tekkib veeaur. Et see anumast välja pääseks, tekivad veeauruga täidetud gaasimullid. Ülespoole tõustes mullid suurenevad, sest nende sisse liigub järjest rohkem veeauru.
Vesi keeb
100 °C juures. See on vee keemistemperatuur. Vett võib keeta ükskõik kui kaua, kuid temperatuur enam ei tõuse.

     Kui aine jahtub, annavad aine molekulid ära osa energiast ning nende liikumine aeglustub. Katkenud sidemed tekivad taas. Gaas veeldub.
     Vedelike jahtumisel muutuvad molekulid veel aeglasemaks ning nende vahel tekivad tugevad sidemed. Vedelik tahkub.
Kirjuta siia oma sõnadega, mis juhtub vedeliku sees, kui ta muutub uuesti tahkeks!

.........................................................................................................................................

........................................................................................................................................
    Kirjuta nooltele skeemil veega toimuvate nähtuste nimed ning vastavad temperatuurid!

nooled.jpg (4370 bytes) nooled.jpg (4370 bytes)

     Paljud ained muudavad oma olekut nii kõrge või madala temperatuuriga, et seda on raske ette kujutada. Tahke raud sulab 1535°C juures, gaasiline lämmastik aga muutub vedelaks -80°C juures.
      Tahkumine, sulamine, aurustumine ja veeldumine on nähtused, mille käigus muutub küll aine olek ja kuju, kuid tema koostis ei muutu. Erinevates olekutes koosneb aine ikka ühtedest ja samadest molekulidest.
     Aine oleku ja kuju muutused on nähtused, mida on kerge pöörata. Seetõttu võib neid nimetada pöörduvateks nähtusteks.