H- SÕNA ALGUSES
Kuna
eesti keeles h sõna algul hääldatakse nõrgalt, teeme ka tihtipeale selle märkimisel
kirjas vigu.
Mõnikord sõltub aga sõna tähendus sellest, kas sõna alguses on h või mitte.Kui teeme
vigu, muutub meie kirjalik sõnum teistele arusaamatuks.
Kuidas vigu vältida?
Kindlaid reegleid selleks ei olegi. Uurime
sõnapaare, kus sõna tähendus oleneb h kasutamisest.
hallikas ( värvus) -- allikas (vesi,
mis väljub maapinnale)
hea
-- ea (kaaslane)- omavanune
halg ( küttepuu ) -- alg ( millegi algus)
hais ( halb
lõhn) --
ais ( vankri osa)
harutama (lõnga) -- arutama ( küsimust lahendama, vestlema)
higi (
eritus)
-- igi(roheline)
hõige (hüüd)
-- õige (tõene )
hall
-- all ( tooli all)
hai (
kala)
-- ai (hüüe valu puhul)
hind ( rahaline väärtus ) -- ind (vaimustus)
haru (
puul)
-- aru ( mõistus)
harva (mõnikord) -- arva (ära )
hiilima ( salaja ) -- iil ( õrn tuulehoog)
hõng ( meeldiv lõhn ) -- õng (kalapüügi vahend)
Kõrvutame sugulassõnaga, mis on
lähedased antud sõnale.
hüüumärk - hüüdma
haraline - haru
hambuline - hammas
hääletu - ..........................
hirmus - ..........................
hiiglasuur - ...........................
hirmuäratav - .........................
imelik - ime
arvutama - ............................
avameri - .............................
Kirjuta lisaks sõna, mis
aitaks mõista tähendust!
............................
allikas
hallikas ..................................
...............................
ais
................................... hais
õige
................................
.................................. hõige
arutasime.........................
harutas...................................
alg.....................................
.....................................halg
arva....................................
................................. harva
ea......................................
hea ......................................... |