Tahkudes vee tihedus ei suurene ning ta ei tõmbu kokku, nagu ained harilikult teevad. Jäätudes vesi hoopis paisub ning jää jääb veekogu pinnale. Nii ei jäätu veekogu põhjani ning veekogu põhjas saavad talvituda veeloomad.
 |
Miks võib talvel välja jäetud klaasist
veepudel puruneda? ...................................................................................................... |
| Oled kindlasti jälginud jõel
ujuvaid parte. Mis sa arvad, kas nende suled on märjad nagu sinu riidedki peale suplemas
käimist? Et sellele vastata, kasuta oma koduköögist saadud teadmisi! |
 |
| Võib-olla oled aidanud emal nõusid pesta. Siis tead, et kõige raskem on pesta rasvaseid taldrikuid. Kas oled kunagi märganud, millised on veetilgad rasvasel | |
taldrikul?.........................................................................................................................
Sattudes lauale, paberile või riietele, valgub vesi
harilikult laiali ning teeb need märjaks. Öeldakse, et vesi märgab
neid esemeid.
Rasvastel esemetel aga vesi laiali ei valgu ning seetõttu neid vesi ei märga, vaid
kukub väikeste tilgakestena maha.
Proovi järele! Kasta küünal vette ning vaata, kas see saab märjaks!
Ka lindude suled on rasvased. Rasva eritavad linnud läbi naha
ning võiavad sellega oma sulgi. Seetõttu jäävad veelindude suled kuivaks.
Suhkrutükis on suhkrukristallide vahel
imepisikesed vahed, mida mööda tee ülespoole liigub. Selliseid vahesid nimetatakse kapillaarideks
ja nähtust, mille käigus vesi ülespoole liigub, nimetatakse kapillaarsuseks.
Mida peenemad on kapillaarid, seda kõrgemale võib vesi neis tõusta. Ka salvrätiku
kiudude vahel on väga väikesed vahed, kus tänu kapillaarsusele tõuseb vedelik
ülespoole. Seetõttu salvrätik kuivatab. |
||||||
