10. Mida me joome?

Õpilastele tasub meelde tuletada tiheduse mõiste.

Tunni alguses on sobiv juhtida õpilaste tähelepanu sellele, et on ka lahuseid, mis ei ole läbipaistvad. Kas õpilased oskavad nimetada selliseid lahuseid?

Katse "Valmistame kohvi!"

Õpilased jälgivad omavalmistatud kohvilahust. Kas see on selge? Nüüd tuleb kohv ära juua, lisades sinna soovitatavalt suhkrut ja koort. Õpilased uurivad, mis jäi tassi põhja kohvijoomise lõppedes ning kujutavad ette, millised olid kihid kohvitassis enne jooma asumist.

Kohv on lahus, mida nimetatakse suspensiooniks.  Suspensioonis on lahustunud aineks tahke aine. Pihustunud tahke aine osakesed on aga suuremad kui soolalahuses ning settivad põhja. Selline lahus on hägune.

Õpilased loevad läbi järgneva teksti suspensioonide kohta ning nimetavad erinevaid suspensioone, mida nad igapäevaelust teavad. Õpilased võtavad kokku teadmised suspensioonide kohta ning vastavad küsimusele: Mille poolest sarnanevad jõeliiv ja kohvipaks?

Emulsioon on lahus, milles on nii lahustunud aineks kui lahustiks vedelad ained, kuid lahustunud aine on võrreldes soolalahusega  lahustis  pihustunud   suuremate osakestena. Selline lahus on hägune. Sarnaselt tahkete osakeste settimisega suspensioonis kihistuvad emulsiooni moodustanud vedelikud kiiresti.

Kas õpilased teavad, millistest osadest koosneb salatikaste? Mis juhtub salatikastmega, kui see kauaks seisma jätta? Õpilastele võib tutvustada igapäevaelus kasutatavaid  emulsioone igapäevaelus: hapukoort ning majoneesi. Õpilastele võib näidata, et purkide või pakkide kaantelt võib lugeda, et need sisaldavad emulgaatoreid.   Need on ained,   mis muudavad emulsiooni püsivamaks. Kuidas saaks muidu võimalik olla, et need emulsioonid ei kihistu?   NB! Väga kaua seisnud majonees kihistub!

Katse "Milline vedelik on tihedam?"

Enne katse tegemist püstitavad õpilased hüpoteesi katsetulemuste kohta. Õpilased valavad läbipaistvasse anumasse erinevad vedelikud ning joonistavad, kuidas vedelikud anumas paiknesid. Õpilased teavad, et mida tihedam on vedelik, seda raskem ta on (tuletada meelde õppetundi 2!). Õpilased panevad anumasse ka erinevatest materjalidest esemed (katseks on sobiv valida väiksed esemed!) ning joonistavad, kuidas need paigutuvad. Kas kõigil õpilastel tuli katse välja ühtmoodi? Mis juhtub, kui vedelikukihid segi raputada? Tulemusest peaksid õpilased oskama teha järelduse, millise lahuse moodustasid need erinevad vedelikud.

Olulised mõiste :emulsioon, suspensioon.