11. Kas kissell, kliister ja tarretis sarnanevad?

Tunni läbiviimiseks on vajalik pliidi olemasolu klassis või ühe tunniosa toimumine kooli köögis.

Tunni alguses on sobiv õpilastega üle korrata, millest koosnevad  lahused ning kuidas nimetatakse häguseid lahuseid.

Erilist laadi lahused on kolloidlahused.  Need koosnevad väga väikestest lahustunud aine pihustunud osakestest lahuses. Sellised osakesed on väiksemad kui suspensiooni või emulsiooni korral ning ei sadestu ega kihistu.

Kas õpilased teavad, milline aine muudab kisselli paksuks ja venivaks?

Millist ainet kasutatakse aga kliistri valmistamisel? Kas õpilased teavad, millise temperatuuriga vees tuleb lahutada tärklis kisselli valmistamisel enne kuuma mahla või kompotti panekut? Mis juhtub, kui tärklist kuumas vees lahustada? Selle võib ka järgi proovida klassiruumi toodud pliidi abil.

Milliseks muutub kissell, kui sinna panna rohkem tärklist? Mis juhtub kisselliga, kui see jahtub? Kas õpilased teavad, milline tähtsus on riiete tärgeldamisel?

Kissell ja kliister on liimitaolised kolloidlahused.

Katse "Teeme tarretist!"

Selle magustoidu valmistamiseks võib  kogu klass kasutada ühte keeduanumat, võimaluse korral aga võiks  klassi jaotada gruppideks. Õpilased loevad läbi tarretise valmistamise juhendi ning tegutsevad sellele vastavalt. Selle keeruka tegevuse juures on kindlasti vajalik õpetaja nõuanne. Iga õpilane võiks kaunistada oma tarretisekausi meelepäraste puuviljadega. Õpilastel tasuks meeles pidada, et toiduvalmistamine ei puuduta ainult tüdrukuid!

Ajal, mil tarretis tardub, võiksid õpilased vastata katse järgselt esitatud küsimustele. Kas õpilased seostavad, et kolloidlahuse teket tarretises põhjustab želatiin, mis on kissellis oleva tärklise analoog? Kas õpilased oskavad  kisselli analoogial põhjendada, miks tarretis tardub alles jahtudes?

Jahtunud tarretisele on sobiv peale panna  vahukoort. Seda saab valmistada ka tavalise vispliga ning selle tegevuse võiksid oma kohustuseks võtta poisid.

Olulised mõisted: kolloidlahus.