13. Miks tekkib uus aine?

Õpilastega on sobiv korrata, milliseid nähtusi nimetatakse pöördumatuteks. Samuti peaks õpilane teadma,   millistest osakestest koosnevad ained.

Ained reageerivad, kui protsessi tulemusel moodustuvad algsete ainete molekulidest uued ning teistsuguse ehitusega molekulid. Neist molekulidest moodustub uus aine. Sellist ainete muundumist nimetatakse keemiliseks reaktsiooniks.

Keemilise reaktsiooni tunnused on:

A. Gaasi eraldumine

Katse "Valmistame mullitava pulbri!"

Õpilased peaksid   tööjuhendit väga täpselt järgima, muidu võib reaktsioon toimuda enneaegselt. Katse tegemisel tasuks käepärast hoida kuivatuslapp, kuna värvitud vesi võib sattuda lauale. Ettevaatust värvilahuse sattumisel riietele! Õpilased nimetavad omavahel reageerinud ained.

B. Soojuse ja valguse eraldumine

Õpilased mõistavad selliseid reaktsioone puude põlemise näitel.

C. Värvuse muutus

Katse "Piima salakiri"

Katse tegemiseks on tarvis  klassi tuua triikraud. Õpilastele oleks vajalik rõhutada ettevaatlikkust triikrauaga töötamisel. Piimaga tehtud  salakirja on kasutatud ka igapäevaelus, näiteks salajaste kirjade väljasaatmiseks kinnipidamisasutustest .

Koduseks tegemiseks  "Valmistame ise limonaadi"

Katse õnnestub paremini hapuka siirupiga ning õpilastele on vajalik rõhutada, et joogi sisse ei tohi panna liiga palju soodat. Õpilased märgivad  tehtud tähelepanekud üles, neid arutatakse hiljem klassis. Kas kõigil õpilastel õnnestus valmistada limonaad? Mille järgi oli võimalik otsustada, et limonaadi tekkimisel toimus keemiline reaktsioon?

Olulised mõisted: reageerimine, keemiline reaktsioon.