15. Kui hapud on happed?

Tunni alguses oleks sobiv  õpilastega korrata keemilise reaktsiooni mõistet ning selle tunnuseid. Samuti võiks õpilastele meelde tuletada raku mõistet ning kõike, mida õpilased teavad mikroorganismidest.

Järgnevalt võiksid õpilased nimetada neile tuntud happeid. Mida teavad õpilased nende ohtlikkusest ja kahjulikkusest?

Happed võib jaotada mineraalhapeteks ja orgaanilisteks hapeteks. Ohtlikud on mineraalhapped, millega on enamasti võimalik kokku puutuda ainult spetsiaalses laboratooriumis. Mineraalhappeid sisaldavad ka mitmed söövitavad pesuvahendid. Mineraalhapete hulka kuuluvat soolhapet leidub ka inimese maos! Igapäevases elus puutub õpilane kokku orgaaniliste hapetega (süsinikühendite hulka kuuluvad karboksüülhapped), mis ei ole nii ohtlikud. Orgaaniliste hapete hulka kuuluvad õunhape, sidrunhape, äädikhape, oblikhape ja piimhape. Lahjendatud happed võib ära tunda hapu maitse järgi. Siiski ei tohi maitsta iga tundmatut vedelikku! Tundmatuid vedelikke ei tasu ka julgelt nuusutada,   pudelisuu tuleb hoida endast eemal ning  lõhn enda poole juhtida (õpetaja võiks seda õpilastele demonstreerida).

Katse "Nähtamatu tint"

Enne sidrunimahlaga kirjutatud sõna ülevärvimist tuleb jälgida, et see on täiesti kuiv. Õpilased kirjutavad, mis juhtus, kui puutusid kokku sidrunimahlaga kirjutatud sõna ning joodilahus. Millest võis järeldada, et toimus keemiline reaktsioon (õpilased võivad tuletada meelde õppetunnis 13 tehtud katset "Piima salakiri")?

Kui palju ning milliseid erinevaid sidruni omadusi on õpilased kirja pannud? ‘

Katse "Piim sidruniga"

Õpilased panevad kirja, mida nad panevad tähele sidrunimahla lisamisel piimaklaasi. Tükiliseks muutunud piima maitseomaduste kirjapanekuks võiksid õpilased piima maitsta ning mitte lasta end häirida selle välimusest (ka hapupiim on klombiline!). Kindlasti leidub klassis mõni julge õpilane, kes seda teha soovib! Õpilased panevad kirja oma arvamuse piimaga toimunud muutuste põhjuste kohta. Õpilastele võiks olla abiks küsimus: mille lisamisel muutus piim tükiliseks?

Õpilased tuletavad meelde, mida nad on eelnevate tsüklite jooksul õppinud käärimise kohta. Selle võib jätta ka iseseisvaks tööks või koduseks ülesandeks.

Milliseid hapupiimatooteid oskavad õpilased nimetada? Õpilased loevad läbi teksti hapupiima valmistamise kohta ning vastavad küsimustele:

Millist hapet sisaldavad hapupiimatooted?

Mille tulemusel moodustub piima sisse hape?

Juhul, kui klassis on mikroskoobiga vaatamise võimalus, võib õpilastele näidata piimhappebaktereid mikroskoobi all .

Katse "Teeme ise jogurtit!"

Jogurti juuretiseks on vajalik maitsestamata jogurt. Soovitav oleks, kui jogurti hapnemiseks oleks võimalik kasutada kas kappi, ruumi või anumat, milles oleks temperatuur 40ºC- 45ºC vahel. Sellistes tingimustes kasvavad jogurti hapnemist põhjustavad bakterid paremini ning jogurt võib valmida paari kuni nelja tunniga. Kui parajat temperatuuri käepärast ei ole, tasub õpilastel varuda jogurti valmistamiseks kannatust, sest selleks kulub   päev kuni poolteist päeva. Isevalmistatud ja eriti toatemperatuuril valminud jogurti maitse võib olla teistsugune kui poest ostetud jogurtil, kuna jogurti valmimisel on õige jogurti tegemiseks vajalik bakterikultuur osaliselt muutunud ning mitmed bakterid hävinenud. Õpilastele võib ka jutustada, kuidas valmistatakse jogurtit tööstusettevõtetes.  Rõhutada tasub, et õpilaste valmistatud jogurt on elus ning seal tegutsevad piimhappebakterid.

Õpilased loevad läbi teksti hapete konserveerivast toimest ning vastavad küsimusele: Milliseid happeid kasutatakse toiduainete konserveerimisel?

Olulised mõisted: hape, happeline, sidrunhape, piimhape, äädikhape, hapnemine.