Mõõdame ainete omadusi

Õppetunnis peaks õpilane omandama oskuse esemeid mõõta ning mõistma mõõtmise olemust koostöös  kaasõpilastega.

Kumb on raskem, kas kilo rauda või kilo vatti?

Need on üheraskused, sest kilogramm on mõõtühik keha massi mõõtmiseks.

Kumba on aga rohkem ühes kilos, kas rauda või vatti?

Loomulikult on rauda palju vähem ühes kilos kui vatti, ehk kilo raua ruumala on väiksem kui kilol vatil.

Kuidas saab teha kindlaks eseme või keha ruumala?

Lisaks mõõtmisele on võimalik mõõta ruumala vedeliku abil. Paigutades mõõdetava eseme ääreni täis vedelikuanumasse, voolab sellest välja sama suur ruumala vedelikku, kui suur on mõõdetava eseme ruumala. Selline meetod on väga sobiv raskesti mõõdetavate esemete ruumala kindlakstegemiseks. Ka vannist voolab siis, kui inimene sellesse sisse hüppab, välja sama suur hulk vett kui on selle inimese ruumala.

Kas õpilased teavad oma pikkust?

Pikkus on soovitav kirja panna meetrites või sentimeetrites ning selgitada õpilastele, et need on igapäevastes mõõtmistes kõige rohkem kasutatud pikkusühikud.

Mõõtmine on mõõdetava asja võrdlemine mingi teise asjaga.

Õpilased mõõdavad oma pastapliiatsit kustukummiga.

Mitu kustukummi oli  õpilase pastapliiats pikk? Antud juhul oli mõõtmisühikuks kustukumm. Enamasti on selleks üldkasutatavad ning kokkuleppelised ühikud, näiteks meeter, sentimeeter või millimeeter. Et mõõtühikud oleksid igal mõõteriistal ühepikkused, on kõigi üldkasutatavate mõõtühikute jaoks olemas kindel etalon. Näiteks meetri etalon oli varasematel aegadel 1 liitri vee mass, nüüd aga on meetri etaloniks valguse teepikkus, mille see teatud aja jooksul läbib. Selle mõõtmiseks on olemas väga täpne katseriist.

1 kilogramm on plaatinast valmistatud etaloni mass, mis paikneb Pariisis.

Katse "Milline toiduaine kaalub rohkem?"

Õpilased kaaluvad võrdlevalt erineva tihedusega toiduaineid ning peaksid veenduma, et nende massid on erinevad. Toiduained, soovitavalt leiva- ja juustutükid,  peaks   valima nii suured, et nende kaalumisel oleks märgatav vahe.

Kas õpilased tunnevad mõõtmisühikuid, mida kasutatakse kokaraamatutes?

Et retsepti järgi toitu valmistada, on tarvilik tunda rida mõõtmisühikute lühendeid. Kas õpilased tunnevad ära, et tegemist on mahtu väljendavate ühikutega?

Mõõtmise järele tundsid inimesed vajadust juba väga vanal ajal. Siis olid kasutusel meile väga kummalistena tunduvad ühikud. Igas piirkonnas võeti mõõtühikuks ese, mis oli neile kõige tuttavam – pikkuse mõõtmiseks kaamelikarva paksus Araabias, siidiussi kookoniniidi paksus Jaapanis, teetass Indias. Pikkust mõõdeti lehmajalgadega Indias ning ruumala mõõtmiseks olid kasutusel ühikud näpuotsatäis, kamalutäis ja hunnik. Õpilased hindavad, kas selliste ühikutega sai täpselt mõõta.

Õpilased nimetavad nii palju mõõtühikuid, kui nad teavad.

Olulised mõisted: mõõtmine; mõõtühikud: kilogramm, gramm, meeter, sentimeeter, millimeeter, liiter, detsiliiter, milliliiter.