21. Lõhnad, maitsed ja värvid

Tunni läbiviimiseks on vajalik pliidi olemasolu klassis või tunni viimase osa läbiviimine pliidiga  ruumis.

Tuletada õpilastega meelde, kuidas on soovitatav nuusutada tundmatuid vedelikke (vaata ka 15. õppetundi).

Millise meele abil tunneb inimene lõhna?

Lõhna tuntakse, kui haistmiselunditesse sattub lõhnavalt ainelt eraldunud lõhnamolekule. Erinevad ained lõhnavad erineva tugevusega. Lapsed ütlevad, milliste ainete lõhn on neile meelde jäänud ning püüavad neid lõhnu kirjeldada. Kas teistele lastele meenub samamoodi see lõhn?

Katse "Kas tunned maitseaineid lõhna järgi?"

Soovitatav on valida lastele tuttava lõhnaga maitseained. Kas need lõhnad olid lastele tuttavad? Milliseid tuttavaid lõhnu lapsed ära ei tundnud? Miks?

Millise meelega tunneb inimene maitset?

Inimene tunneb maitset, kui maitsmiselundisse suus sattuvad ainemolekulid, mis kutsuvad elundis esile ärrituse, mille tõttu me lõhna tunneme. Maitse tundmiseks peab inimene maitsema ning maitset tekitavad molekulid peavad lahustuma süljes või juba enne suhu sattumist mõnes muus vedelikus. Milliseid aineid tasub maitsta?

Inimese meeled väsivad väga kiiresti. Kus on õpilased seda kogenud? Näiteks sisenedes tuppa, kus on äsja küpsetatud saia, tunneme me kohe värske saia lõhna, kuid pikemat aega seal viibides kaotame me lõhnataju. Ka lõhnaõli valides ei tasu nuusutada korraga palju lõhnu, sest haistmismeel väsib. Ka mõne ebatavalise maitsega on võimalik maitsmismeelt harjutada. Kas õpilased oskavad  selliseid näiteid tuua?

Katse "Värvime looduslike ainetega"

Punapeedid ning sibulakoored võib keeta kogu klassiga ühes potis ning iga õpilane värvib omal isiklikud taskurätikud. Sibulate koorimine võiks olla õpilaste ülesanne: iga õpilane koorib ühe sibula. Need võivad olla ka kodus valmis kooritud. Kui õpilaste taskurätikud on kuivanud, võiksid nad võrrelda, kas kõikide rätid värvusid sarnaselt.