4. Millest koosnevad vesi, õhk ja muld?

"Proovime kombineerida!"

Et õpilased mõistaksid paremini molekulide moodustumist erisugustest aatomitest, lase neil kõigepealt proovida erinevat värvi kuubikuid kombineerida. Õpilastel võiksid olla ka plastmassist või paberist valmistatud kuubikud, mille abil nad kombinatsioonide arvu katsetavad. Tööd võib teha kahe-kolmekaupa. Igas kombinatsioonis peaks olema 4 kuubikut, kuid värvide arv pole oluline – kombinatsioonivariandis võib olla ka neli ühte värvi kuubikut. Kui kuubikute järjekorda kombinatsioonis ei jälgita, siis on erinevate võimalike kombinatsioonide arv 25. Palu õpilastel ette kujutada, et kuubikud on erinevad aatomid ning erinevad värvikombinatsioonid on erinevad molekulid. Näed, kui palju erinevaid molekule oli võimalik valmistada neljast aatomist. Looduses on aga 90 erinevat aatomit!

Molekulid annavad ainele omased tunnused.

Tuleta õpilastele meelde, et osa värvikombinatsioone moodustus sarnast värvi kuubikutest ehk sarnastest aatomitest. Aineid, mis koosnevad ainult ühe keemilise elemendi aatomitest, nimetatakse lihtaineteks. Teised kuubikukombinatsioonid moodustusid aga erinevat värvi kuubikutest. Aineid, mis koosnevad kahe või enama keemilise elemendi aatomitest,  nimetatakse liitaineteks.

Õpilased tuletavad meelde eelmises tunnis valmistatud veemolekuli ning otsustavad, kas vesi on liht- või liitaine.

Õhu koostise selgitamiseks on soovitatav õhupall täis puhuda – seda võib teha ka mõni õpilane. Õhupalli peale võib joonistada ringid, mis tähistavad erinevate ainete sisaldust õhus (vaadeldavad gaasiliste ainete kogus on atmosfääriõhu kohta, inimese poolt väljahingatavas õhus on ainete sisaldus veidi teistsugune).

Õpilased mõtlevad, kuidas võiksid tahked osakesed sattuda atmosfääriõhku. Mõned neist on meile igapäevasest elust väga tuttavad autode heitgaasid, tehasekorstnatest väljuv suits. Õhus on nii liht- kui ka liitaineid.

Millised ained on meis ja meie ümber?

Elusorganismid koosnevad keerulistest ainetest – rasvadest, valkudest ning süsivesikutest. Need ained on tuttavad toitainete teema juurest. Selgita, et toitained on samuti pärit elusorganismidelt ning seetõttu ongi ained, millest nad koosnevad, sarnased. Valgud, rasvad ja süsivesikud on liitained.

Kõik ained, mida me eluks kasutame, ei ole loodusest pärit naturaalsed ained. Ained, mida inimene ise on valmistanud, nimetatakse tehisaineteks. Tehisained on enamasti ka materjalid, sest nendest valmistatakse inimesele vajalikke esemeid. Õpilastele  tuttav materjal on plastmass, mis kuulub tehisainete hulka.

Millised plastmassist esemed on õpilastel koolis kaasas?

Olulised mõisted: liitaine, lihtaine.