5. Miks muutub aine olek? 

Ainete omaduste hulka kuulub ka aine olek.

Aine omaduste muutumist nimetatakse nähtuseks.

Ainel on kolm olekut: tahke, vedel ja gaasiline.

Õpilased võiksid nimetada tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis neile meenuvad.

Külma talveilmaga on vesi jääs, kuumal pliidil aga muutub veeauruks. Õpilased järeldavad sellest, et vee oleku muutusi põhjustas temperatuuri muutumine.

Ained muudavad oma olekut, kui nad saavad juurde või annavad ära soojusenergiat.

Milline on tahkete ainete kuju?

Tahketel ainetel on kindel kuju ning harilikult suurem tihedus kui vedelikel ja gaasidel.

Aine tihedus on määratud sellega, kui tihedalt paiknevad ainemolekulid.

Tahke aine muutumist vedelaks nimetatakse sulamiseks.

Vedelik paikneb alati anumas. Mis juhtub, kui vedelik väljub anumast? Vedelikul on alati anuma kuju, mille sees ta paikneb.

Vedelike tihedus on suurem kui gaasidel.

Vedeliku muutumist gaasiliseks nimetatakse aurustumiseks. Gaasi kuju on määratud ruumiga, milles ta paikneb. Aurustunud vett nimetatakse veeauruks, kuna hariliku temperatuuriga on vesi vedelas olekus. Kui aine on hariliku temperatuuriga gaasilises olekus, nimetatakse teda gaasiks.

Kas õpilased oskavad nimetada gaase?

Õpilastel võib paluda iseloomustada tahket, vedelat ja gaasilist ainet kujutavate piltide järgi oma sõnadega.

Katse "Muudame vee olekut!"

Katse on soovitatav teha näidiskatsena. Katse ajal on vajalik elektripliidi olemasolu klassis. Kui sellist võimalust ei ole, võib katset teha ka mujal. Termomeetri valikul peab silmas pidama, et mõõdetav vahemik küündiks ca -10°C kuni 100°C-ni. Võib kasutada ka kahte erisugust termomeetrit. Ettevaatust! Jääkuubikute vahele torgates võib termomeeter kergesti puruneda! Õpilased teevad jää sulamise käigus tähelepanekuid ning märgivad need töölehele. Katsest saavad õpilased kinnitust, et aine olek sõltub temperatuurist.

Mille järgi saavad õpilased aru, et vesi keeb?

Veest väljuvad mullid, mis tähendab, et vesi aurustub ning muutub vedelast olekust gaasiliseks.

Vee tahkumistemperatuur ning jää sulamistemperatuur on 0°C, vee aurustumistemperatuur ehk keemistemperatuur aga 100°C. 100°C juures ning madalamatel temperatuuridel toimub ka veeauru kondenseerumine.

Õpilastele arusaadavuse huvides on füüsikalisi nähtusi nimetatud pöörduvateks nähtusteks. Need on nähtused, mille käigus aine koostis ei muutu.

Olulised mõisted: aine olek, tahke, vedel , gaasiline, sulamine, tahkumine, aurustumine, veeldumine, sulamistemperatuur, keemistemperatuur, pöörduv nähtus.