6. Imeline, aga igapäevane vesi.    

Tunni alguses oleks sobiv õpilastega korrata  tiheduse mõistet.

Oleme harjunud enamiku iga päev kasutatavate hüvedega niivõrd, et ei tajugi enam selle vajalikkust. Käesoleva peatüki ülesanne on õpilastele seda meelde tuletada.

Õpilased mõtlevad, millised vajalikud tegevused jääks kodus tegemata, kui   elada mõned päevad veeta.

Inimene sisaldab umbes 70% vett. Vesi sattub inimorganismi joogi ja söögiga ning eritatakse kopsude, naha ja neerude abil. Kõikide organismide elus esineb etappe, mil vesikeskkond on neile vajalik (näiteks inimese lootevedelikus paiknev loode). Ka elu Maal sai 500 miljonit aastat tagasi  alguse vees.

Õpilased värvivad toodud kaardil siniseks kõik veekogud Maal.

Kas Maa pinnal on rohkem vett või maismaad?

Katse "Kumb on tihedam – vesi või jää?"

Jää paigutuse põhjal vees otsustavad õpilased, kumma  tihedus on suurem. Õpilased esitavad hüpoteesi selle kohta, kas üle veeklaasi serva ulatuva jääkuubiku sulades voolab vesi üle ääre või mitte ning kontrollivad oma hüpoteesi. Tulemuse selgudes on soovitatav arutada, miks vesi üle ääre ei voolanud. Kas õpilased taipavad, et põhjus on erinevates tihedustes?

Vesi on erandlik aine – erinevalt teistest ainetest väheneb selle tihedus tahkumisel. Sellised omadused on elutähtsad veeorganismidele, kuna ainult jää all paiknevas vees on neil võimalus talv  üle elada.

Õpilased võivad mõelda teemal: Miks hukkuksid veeloomad, kui veekogu põhjani   jäätuks?

Eelnevalt leitud seaduspärasuste põhjal võiksid õpilased vastata küsimusele, miks puruneb talvel  veega täidetud välja jäetud klaaspudel?

Kas veelindude suled on märjad?

Õpilased leiavad vastuse küsimusele, miks ei muutu veelindude suled märjaks nagu juhtub  inimese riidega, kui nendega ujumas käiakse. Kas mõni õpilane on seda ise proovinud?

Katse "Kas vesi võib liikuda ülespoole?"

Salvrätikuga kuivatamise puhul võiks jälgida, et õpilased ei pillaks alustassile liiga palju teed. Suhkrutüki tee sisse kastmisel ei tohi seda üleni märjaks teha, vaid kasta sisse vaid väike osa. Selline tegevus, kui  suhkrutükki hoitakse lusikate vahel,  nõuab õpilastelt küllalt suurt tähelepanu. Kapillaarsust esineb ka taimedel. Kõrgetesse puulatvadesse jõuab juurte kaudu imetud vesi just väga peenikeste soonte ning kapillaarsuse abil.

Olulised mõisted: märgamine, kapillaar