Sissejuhatus

Ainetsükkel "Keemia meie ümber" püüab vastata  keemia, füüsika ning bioloogiaga seotud"miksidele", mis on pärit õpilaste igapäevasest elust. Kuna suur osa meie igapäevastest tegemistest leiab aset köögis - "elu keskpunktis", on mitmed näited ja katsed seotud just köögi ja toiduainetega. Vajalik oleks, et klassiruumi oleks võimalik tuua väike elektripliit ning saaks kasutada ka külmkappi. Selliseid lisaseadmeid nõudvaid tunde võib hea tahtmise juures läbi viis ka näiteks kooli köögis. Tsükli jooksul on õpilane igas tunnis tegevusse haaratud – võimalik on teha katseid üksi või väikse grupiga. Õpilasi palutakse püstitada hüpoteese ning teha oma katsetest järeldusi. Lihtsamad katsematerjalid võivad õpilased ka ise kaasa tuua. Enamus katseid on mõeldud õpilaste endi initsiatiivil läbiviimiseks. Vaid mõned katsed, mis võivad osutuda veidi ohtlikuks, on soovitatavalt demonstratsioonkatsed.

Leheküljed, mis on mõeldud õpetajale, püüavad selgitada tunni ning tunnis teostatavate katsete eesmärke ja on mõeldud kasutamiseks paralleelselt õpilaste töölehtedega. Õpetaja materjalidest või leida ka detailsemaid märkusi ja soovitusi katsete läbiviimiseks. Iga tunni lõpus on nimetatud mõisted, mida õpilased tunnist meelde peaksid jätma. Õpetajale mõeldud lehtedel on esitatud ka täiendavaid materjale, mida õpetajal vastavaks tunniks soovitatav teha oleks. Samuti on kirja pandud tunni eesmärkide saavutamiseks sobivad ning õpilasi aktiveerivad küsimused.

Õppetsükkel taotleb järgnevaid eesmärke:

Eesmärk

Saavutamise viis

1. Näidata õpilastele, et keemia ei ole   igapäevaelust nii kaugel Siduda keemia õppimine näidete ning probleemide lahendamisega, mis on pärit igapäevaelust
2. Kujundada õpilaste iseseisva töö ning otsustamisoskust Õpilased on pidevalt tegevuses, tehes iseseisvaid uurimisi ning mõnel juhul planeerides ise ka katse. Õpilased esitavad hüpoteese ning kontrollivad neid kasutades nii oma uurimustes lihtsaid elemente meetoditest, mida kasutavad oma töös teadlased
3. Kujundada õpilaste oskust andmeid ning tulemusi süstematiseeritult kirja panna Õpilased protokollivad pidevalt katsete tulemusi ning panevad andmed ja tulemused kirja erinevate tabelitena
4. Kujundada õpilaste koostöö oskust Iseseisvate uurimuste tegemisel on õpilased pidevalt kontaktis klassikaaslastega
5. Kujundada õpilastel omavahel seotud teadmistepagasi kujunemist Õpilased põhjendavad katsetulemusi eelnevalt õpitud teooria abil ning vastavad igapäevaelust pärit küsimustele

Õpieesmärkidest on lihtsal ja arusaadaval moel oluline informeerida ka õpilasi. Õppetunni alguses oleks sobiv öelda, mida õpilased selle tunni jooksul selgeks saavad ning kuidas on see seotud igapäevaeluga (esitades näiteks küsimusi selle kohta, kas tunnis õpitut või katses selgunut  on oluline ka igapäevaelus teada).Õppetsükli jooksul peaksid õpilased omandama riiginõuetega kehtestatud järgnevad loodusõpetuse teemad:

Vesi; vee omadused; märgamine ja mittemärgamine; kapillaarsus; vee soojenemine ja jahtumine; vee omaduste tähtsus organismide jaoks; vee olekud; tahkumine; sulamine; aurumine; kondenseerumine; keemine; keemistemperatuur; soojusenergia eraldumine ja neeldumine vee olekute muutumisel; lahused; ainete lahustumine vees; lahustuvad ja lahustumatud ained; vesi elukeskkonnana; õhu ja mulla koostis; toit ja toitained; hingamine; käärimine; organismide seotus päikeseenergiaga.

Ühe õppeteema materjalid on mõeldud läbimiseks kahe õppetunni jooksul. Õpetajal on soovitatav planeerida tunni ajakava siiski vastava klassi õppetempot arvestades. Ühe õppeteema võib jaotada ka kahe- või kolmetunnisteks sobivateks lõikudeks. Pikemad katsed võivad kesta läbi mitme tunni paralleelselt uue teemaga. Sel juhul peaks õpetaja aeg-ajalt meelde tuletama, millise katsega on tegemist.