|
Assüürlaste kirjas polnud pilte vaid see koosnes kiilukujulistest märkidest. Tänapäeval kutsutaksegi seda kirja kiilkirjaks.
Asüüria kuningal oli tuhandetesse savitahvlitest koosnev raamatukogu. Suureks puuduseks oli, et kui selline raamat kogemata maha kukkus, purunes ta kildudeks. Ja selleks, et ühte raamatut läbi lugeda, oli vaja orje, kes savitahvleid valitsejale ette kandsid. Milline näeks välja tänapäeva õpilase koolikott, kui ta peaks kirjutama savist vihikutesse ja neid vihikuid iga päev kooli kaasa tassima? Savitahvlitel oli palju halbu omadusi. Nad olid haprad ja neid rikkus ka vesi. Kui põletamata raamatulehed vihma kätte jäid, muutus raamat savihunnikuks. Savitahvlid olid ka liiga kohmakad ja nendele kirjutamine aeganõudev töö. Saviraamatute kirjutamiseks olid olemas terved töökojad. Kui egiptuse piltkirjas tähendas kirjamärk kindlat sõna, siis babüloonia kiilkirjamärk tähendab silpi, mõistet. Sumeri babüloonia kiilkiri levis kogu Eest Aasias. Esialgu oli kasutusel ligi 1800 kirjamärki. Alates II aastatuhandest e.m.a. piirduti umbes 500 kirjamärgiga. Hieroglüüfkiri oli viimaseks ettevalmistavaks astmeks kirjatähtede tekkimisele. Hiina Mõistekiri ehk ideograafia
|