Vana-Kreeka: maa ja selle rahvas

    Vanade Idamaade kultuurriikide ääremaaks oli Väike-Aasia poolsaare läänerannik, sajad saared Egeuse meres ja Balkani poolsaar.
    Balkani poolsaare liigestatud rannajoonega ja laherikast lõunaosa tuntakse Kreeka nime all. Vana-Kreeka ehk Hellas hõlmas aga ka saari ja Väike-Aasia rannikut.  

     Kreeklased võtsid üle ida kultuuride saavutusi, kohandasid neid ja kujundasid välja oma tsivilisatsiooni. Kreeklaste kaudu jõudis ida kultuur kogu Euroopasse.

    Kreekale on iseloomulikud kaljused ja järsud mäed, mis katavad 4/5 kogu maast.
    Mäed ja lahed jagavad Kreeka mandriosa kolmeks.
    Lõunas asub Peloponnesose poolsaar.
kreeka6.jpg (136346 bytes)
     Kesk-Kreeka ja Põhja-Kreeka vahel asuvad peaaegu läbimatud mäed. Mägede ja mere vahel on umbes 50 meetri laiune Termopüülide kitsastee. Väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavale maismaasse lõikuvad merelahed.

     Parimaks ühendusteeks erinevate Kreeka osade vahel oli meri. Varjulistes lahesoppides sai rajada sadamaid, merel kalastada ja kaubitseda ning pidada ühendust erinevate Kreeka linnade vahel.

    Kreeka jagunes paljudeks maakondadeks. Mitmed maakonnad asusid saartel, neist suurim oli Egeuse mere lõunaosas asuv Kreeta saar.

 

    Sellised loodusolud tingisid kreeklaste suhtlemise muu maailmaga ja teiselt poolt Kreeka sisemise killustatuse.

    Kreeka kliima on mõõdukalt soe ja väga tervislik. Kreeka talv oli lühike ja vihmane, ülejäänud osa aastast päikesepaisteline ja kuiv.
    
Maa loodus on kaunis ja mitmekesine. Mägised alad olid vanasti kaetud männi-, tamme-, pöökpuu- ja kastanimetsadega. Orgudes kasvasid igihaljad küpressid, loorberid ja oleandrid. Mäenõlvadel kasvatati viinamarju ja oliivipuid. Vähestes viljakandvates orgudes külvati peamiselt otra.
    Kreeka mullad ei olnud eriti viljakad ja nõudsid hoolikat harimist. Seepärast omas suurt tähtsust karjakasvatus. Kasvatati peamiselt toidu suhtes vähenõudlikke kariloomi: sigu, kitsi ja lambaid. Mõnes maakonnas kasvatati ka hobuseid. Kreekast veeti välja tööriistu, relvi ja savinõusid, veini ja oliiviõli. Nende eest saadi vastu vilja, ehituspuitu, nahku ja orje.