Kreeka ajaloo vanimat perioodi tunneme praegusel ajal mälestusmärkide järgi, mis on avastatud väljakaevamistel: ehituste jäänuste, relvade, tarberiistade jne  järgi.
    Varemalt tundsid õpetlased Kreeka vanimat ajalugu ainult kahe eepose -   "Iliase" ja "Odüsseia" - järgi. Need poeemid jutustavad Trooja sõjast. Mingid muid märke tollest kaugest perioodist ei olnud ja seepärast arvasid õpetlased, et need sündmused on välja mõeldud.
     Esimene, kes püüdis neile sündmustele esemelisi tõestusi leida, oli saksa teadlane Heinrich Schliemann.

     Vana-Kreeka ajalugu jaguneb kuueks põhiperioodiks.

    Kõrgkultuur jõudis Euroopas kõigepealt Kreeta saarele, kust sai alguse Kreeta-Mükeene e Egeuse kultuur. Kreetal ehitati esimesed lossid ning arenesid käsitöö ja laevaehitus. Siin kujunes Kreeta kiri, mida ei osata tänaseni  lugeda.
    Kreeta riigi vallutasid ahhailased umbes 1400 a eKr. Pärast seda arenes kultuur peamiselt Peloponnesose poolsaarel. Mükeenes rajati hiiglaslikest kivimürakatest lossid ja võeti kasutusele lihtsustatud kreeta kiri. Dooria hõimude sissetungi ajal XII sajandil eKr  mükeene kultuuri keskused hävitati.

    Järgnes kangelasajastu e Homerose ajajärk, mis kestis XI-IX sajandini eKr.
    Sel ajal kujunesid välja tähtsamad kreeka hõimud ja kreeka asustus laienes Egeuse mere ja Väike-Aasia rannikule. Kirjaoskus oli unustatud ja ei püstitatud ka suuri ehitisi.
    Homerose ajastu lõpul tekkis eraomandus ja orjapidamine. Võeti kasutusele tähestik ja loodi Homerose eeposed.

    Arhailisel ajajärgul kujunes välja orjanduslik kord ja tekkisid linnriigid. Kiiresti arenesid kaubandus, käsitöö ja meresõit, hakati müntima raha. Kreeklased rajasid oma kolooniad Vahemere ja Musta mere äärsetele aladele. Kolooniad varustasid teraviljaga emalinnu, mis tegelesid viinamarja- ja oliivikasvatusega ning käsitööga, eelkõige keraamika valmistamisega.
   Sel ajal sündis kreeka hõimude ühtekuuluvustunne. Nad hakkasid oma maad nimetama Hellaseks ja end helleniteks. Teisi rahvaid nimetasid nad aga barbariteks. Hakati korraldama ülekreekalisi mänge ja välja kujunes Olümpose jumalate süsteem.
*Keraamika - savist nõude ja esemete valmistamine.

    Järgneval klassikalisel ajajärgul elasid polised (linnriigid) üle oma õitsenguaja. Linnriikide seas tõusis esikohale Ateena, mis seisis pärslastevastase vabadusvõitluse eesotsas.
    Pärast pärslaste tagasilöömist muutus Ateena Kreeka majandus- ja kultuurikeskuseks, siin kujunes välja orjanduslik demokraatia. Omavahelises võitluses aristokraatliku Spartaga jäi Ateena lõpuks alla ja järgnesid lõputud nõrgestavad kodusõjad poliste vahel. 338. a eKr. kehtestas Kreekast põhja pool asuv Makedoonia Kreeka üle ülemvõimu .

    Hellenismi ajajärgul pärast Aleksander Suure surma ja tema hiigelriigi lagunemist levis kreeka kultuur idamaades ja segunes idamaiste kultuuridega. Majanduslik ja kultuuriline läbikäimine elavnes märgatavalt. Tekkis palju uusi linnu ja kultuurikeskusi. Jätkus poliste võitlus Makedoonia ülemvõimu vastu.

    146. a eKr kuni 395. a. pKr oli Kreeka Rooma maailmariigi koosseisus. Igasuguse majandusliku ja poliitilise mõjuvõimu kaotanud Kreeka linnad olid tähtsad kultuurikeskused, kus roomlased käisid õppimas. Rooma keisririigi lagunemisel jäi Kreeka Ida-Rooma riigi ehk Bütsantsi koosseisu.

8. Millisel ajastul kujunes arusaam ühtsest Kreekast? Millised tunnused räägivad ühtekuuluvustundest erinevate poliste vahel?
......................................................................................................................................
......................................................................................................................................
......................................................................................................................................
......................................................................................................................................