Atika Ateena võimu alla ühendajaks ja riigi rajajaks oli legendi järgi kuningas Theseus.
      Esialgu oli ka Ateena polise ülemvalitsejaks, preestriks, kohtunikuks ja sõjaväejuhiks basileus, kes elas akropolis.
     Ülemkihist koosnev nõukogu ehk areopaag aitas kuningal riiki valitseda. Nõukogu istungid toimusid kaljukünkal, mis oli pühendatud sõjajumal Aresele. Siit tuli ka nõukogu nimetus.


     Pikkamisi läks võim basileuse käest arhontide kätte, basileusele jäid preestri ülesanded. Hiljem kaotati basileuse amet täiesti. Kõik ametid kuulusid aristokraatidele ja rahvakoosolekul puudus sisuline tähtsus.
     Rahvaarvu kasvuga vaesusid kehvikud veelgi, kuna nad olid sunnitud äraelamiseks rikastelt laenu võtma. Laenu tagatiseks oli maa. Võlgniku maa peale pandi kivi võlasumma ja maksutähtajaga. Vahepeal kirendasid kõik Atika põllud võlakividest. Tähtajaks võla mittetasumisel läks maa võlausaldaja omandisse. Vahel oli talupoeg sunnitud võla katteks müüma enda ja oma pere võlaorjusse.

3. Kirjelda  Ateena valitsemist aristokraatide poolt? ........................................................... ....................................................................................................................................................
4. Miks tekkis võlaorjus?................................................................................................... ..............................................................................................................................................

     Algul mõisteti kohut tavade kohaselt. Rahva survel otsustasid aristokraadid seadused kirja panna. Seda tegi arhont Drakon.
     Need seadused olid erakordselt valjud, eriti karmid karistused olid ette nähtud varavastaste kuritegude eest. Isegi väikese varguse karistuseks oli surmanuhtlus. Karme seadusi hakati nimetama "drakoonilisteks".
     Edaspidi aga tugevnes järjest deemose hulgast pärit ettevõtlike inimeste - kaupmeeste, käsitööliste ja meremeeste - seisund, kes nõudsid sellist riigikorda, mis ei arvestaks mitte päritolu, vaid jõukust. Aristokraadid olid sunnitud minema järeleandmiste teed. Reformide eesmärgiks oli luua rahu rahva ja ülemkihi vahel.

Solon

     Peaarhont Soloni reformidega kehtestati 594. a eKr timukraatia (tsensuslik kord), kus elanikud olid jagatud mitmeks klassiks vastavalt varanduse suurusele. Mida jõukam oli kodanik, seda rohkem oli tal ka õigusi ja kohustusi. Vastavalt oma jõukusele pidi iga kodanik relvastuma teenimiseks Ateena maakaitseväe eri osades: ratsanikuna, hopliidina, kergerelvastuses jalamehe või laeval sõudjana.
     Soloni reformidega keelati Ateenas võlaorjus. Orjadena võis pidada vaid võõramaalasi ehk barbareid. Nii nimetati kõiki mittehelleneid, kes rääkisid arusaamatut "bar-bar" keelt. Reformid lõid kindla kaalu-, mõõdu- ja rahasüsteemi ning kehtestasid vaba pärandamisõiguse. Tunduvalt suurenes rahvakoosoleku tähtsus. Rahvakoosolek valis Ateena sõjaväe juhid, keda nimetati strateegideks. 

     Rahvakoosoleku otsuste ettevalmistamiseks loodi 400-liikmeline nõukogu ehk bulee. Kõigi nelja varandusliku kodanikerühma hulgast valitud vandekohus ehk heliaia arutas kohtuasju ja kontrollis ametnike tegevust.

5. Mis muutus Soloni reformidega kodanike õiguste ja kohustuste määramisel oluliseks?
6. Mis muutus Soloni reformidega sõjaväes ja riigivalitsemises?
7. Milline oli Soloni reformide eesmärk?

     6. sajandi keskel tekkis uus valitsemisvorm - türannia, mis tähendas ühe inimese ebaseaduslikku ainuvõimu. Türannid tulid võimule kehvikute toetusel, kes pidasid läbiviidud reforme mittepiisavateks.