490. a eKr saatis Dareios üle Egeuse mere laevastiku koos suure sõjaväega Ateena vastu. See maabus Atika poolsaarel Maratoni lähedal tasandikul.
    Sparta ei jõudnud abiväge saata ja Ateena väejuhi Miltiadese käsutada oli vaid kümme tuhat ateenlast ja tuhat Plataia linna jalaväelast.
     Ateenlased olid innustunud soovist kaitsta oma kodumaad ja pärslastest distsiplineeritumad. Ateenlaste väikese jalaväe rünnakut ilma vibuküttide ja ratsaväe toetuseta pidasid pärslased mõttetuks enesetapuks.

 Maratoni lahing.jpg (25992 bytes)

     Mäed takistasid pärslastel ratsaväe kasutamist. Lahing oli äärmiselt äge. Pärslased murdsid läbi Kreeka faalanksi keskosa, kuid ateenlased andsid kogu jõuga löögi pärslaste väe tiibadele, lõid nende read segamini ja tungisid pärslaste peaväele kahelt poolt kallale. Kreeklased võitlesid hulljulgelt ja pärslased said rängalt lüüa. Osa pärslasi tõrjuti sohu, kus kreeklased nad raskete kilpidega surnuks lõid.  Suure hulga langenute hinnaga põgenesid Pärsia väed laevadele ja lahkusid Atikalt. Pärslaste laager ja 7 laeva jäid võitjatele.
     Võiduteatega jooksis üks täies varustuses sõdur mööda mägiteid lahinguväljalt Ateena agoraale. Hüüdnud:" Rõõmustage, ateenlased, me võitsime!", varises sõdur kokku ja suri kurnatusest. Selle auks peetakse tänapäeval maratonijookse, kus võistlusmaa pikkuseks on 42 km 195 meetrit, mis lahutavad Maratoni Ateenast.

5. Koosta  Maratoni lahingust osavõtja jutustus!
Kirjelda Maratoni lahingu käiku kahe ülalasuva skeemi järgi!
Kasuta mõisteid: faalanks, kilp, mõõk, oda, kiiver, rinnakaitse, strateeg, sõjakavalus.

6. Kanna skeemidele allkirjad: Pärsia laager, Pärsia ratsavägi, soo, Pärsia ja Ateena vägede liikumine.