Antiikdemokraatia õitseng

     5. sajandi keskpaik eKr oli Kreeka õitseaeg, eriti Ateenas.
     Ateenas saavutas kõrgeima taseme orjatööl põhinev majandamisviis. Igal kodanikul oli vähemalt üks ori. Orje saadi sõdade ja mereröövide käigus barbarite hulgast. Sõjas vangistatud vabad hellenid vabastati lunaraha eest, neid ei orjastatud. Peaaegu kõigis linnades olid orjaturud, kuhu pandi   müügiks toodud orjad alasti välja. Orje kasutati rasketel töödel - kaevandustes, kivimurdudes, ka käsitööliste abilistena ja koduteenijatena. Parim oli nende orjade olukord, kes olid riigiametites: arhivaar, riigiametniku saatja, politseinik.
     Orjadel polnud mingit omandit ja nad ei saanud ka midagi osta. Samas laostas orjatöö vabu talupoegi ja käsitöölisi, kes ka ei suutnud kuigi palju osta. Peamiselt toodeti müügiks välismaale ja Ateena rikkus sõltus tema väliskaubandusest. Kaubandus käis Pireuse sadama kaudu. Sinna toodud kaupadelt võeti kaubamaksu ehk tolli (2%). Ateena linn ümbritseti võimsa kivimüüriga, nn pikkade müüridega äärestati 7 km pikkune tee, mis viis Pireuse sadamasse. Nii oli Ateenal alati tagatud mereühendus muu maailmaga.

1. Millal oli Ateena oma võimsuse tipul?
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
2. Millel põhines Kreeka linnade õitseng?
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
3. Kust hangiti orje? ........................................................................................................
4. Milline oli orjade olukord? .......................................................................................

     Plataia lahingust kuni Peloponnesose sõjani (479-431 eKr) oli Ateena Hellase võimsaim riik. Selle 50 aasta jooksul kujunes välja riigikord, mille viis täiuseni Perikles.
     Perikles oli laialdase haridusega, elava mõistusega ja suurepärane kõnemees ehk oraator, kes saavutas rahva laialdase usalduse. Võimeka väejuhi, diplomaadi ja poliitikuna valiti ta demokraatide juhina aastatel 443-429 eKr kogu aeg I strateegiks. Kõik kodanikud said üldised ja ühetaolised poliitilised õigused, kaotati kõik varanduslikud piirangud. Perikles seadis seadis sisse riigiametnikele palga maksmise. Ametnike valimise asemele tuli liisuheitmine. Ainult eriteadmisi nõudvad ametikohad, nagu strateegid, laekahoidjad ja veel mõned täideti endiselt valimise teel. Kodanike kohustuseks oli ka teatrietenduste külastamine, mille täitmiseks hakati vaesematele maksma riigikassast toetust.

koosolek2.gif (54830 bytes)

5. Mis muutus Hellase linnade vahelises jõudude vahekorras pärast Pärsia sõdu?
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................                        6. Iseloomusta Periklest!
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
7. Loetle Periklese ümberkorraldused riigivalitsemises!
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................