Poliste langus

     5. sajandi teisel poolel hakkas Kreeka vaikselt alla käima. Ateena mereliidus said endistest Ateena liitlastest tegelikult Ateena alamad. Liidumaksu kasutati Ateenasse hoonete rajamiseks ja ametnikele palga maksmiseks. Ateena sekkus liidu liikmete kohtu- ja riigivalitsemise küsimustesse, liitlaste linnadesse moodustati ateenlastest sõjaväeosad. Riigikord, raha, mõõdud ja kaalud korraldati Ateena eeskujul. Ainult Pireuse sadama kaudu said liitlased kolooniatest toodud vilja kätte. Ateena ülemvõim merel kergendas linnadevahelist suhtlemist ja tagas ohutuse merel.
     Liitlaslinnades puhkesid vastuhakud Ateena ülemvõimule. Ülestõusnute vastu saadeti Ateena laevastik ja linna kaitseehitised lammutati. Linnale määrati kahjutasumaks ja paigutati sinna Ateena sõjaväeüksus.
     Äärmuseni teravnesid varasemad Ateena ja Sparta vastuolud. Sparta moodustas koos teda toetavate linnriikidega Peloponnesose liidu. Ateena kitsendas Peloponnesose liidu linnade kauplemisõigusi ja Sparta nõudis kitsenduste kaotamist, Ateena mereliidu liikmetele liidust väljaastumisõigust ja Periklese pagendamist Ateenast. Rahvakoosolek lükkas nõudmised tagasi ja  Ateena ja Sparta vahel puhkes sõda. Puhkenud
Peloponnesose sõda kestis vaheaegadega 431.-404. a eKr.

    Ateena merevägi oli Sparta omast palju tugevam, samas ületas Sparta ja ta liitlaste maavägi  kahekordselt Ateena oma. Perikles soovis vältida maavägede kokkupõrkeid ja sundida Sparta alistuma mereblokaadi ja ranniku laastamisega. Peloponnesose liidu väed tungisid igal aastal Atikale ja laastasid maa. Ateena laevastik ja maaväed rüüstasid vaenlase tagalat. Teisel sõja-aastal puhkes sisse piiratud Ateenas katk ja suri ka Perikles. Ateena oli nüüd nõrgenenud, kuid sõda jätkus. Murrangu tõi nurjunud mereretk Itaaliasse. Sürakuusa alt pöördus tagasi mõnikümmend ateenlast teele läinud 40 tuhandest mehest.
     Nüüd oli Ateena sunnitud Sparta rahutingimused vastu võtma. Ateena mereliit saadeti laiali, Ateena pidi astuma Peloponnesose liitu. Ateenal lubati säilitada ainult 12 sõjalaeva ja lammutada pikad müürid. Samuti tuli ateenlastel  Spartale maksta suur sõjakahjude hüvitis.

     Ka Sparta ülemvõim ei kestnud kaua. Peloponnesose sõjale järgnenud sajand on poliste omavaheliste tülide ja sõdade aeg, kus tihti sekkus sündmustesse ka võimas Pärsia. Sõjad tõid kaasa orjade arvu kasvu ja tööd hakati pidama ainult orjale sobivaks tegevuseks. Polise alustoeks olnud keskmikud laostusid. Riigivalitsemisel nad enam ei osalenud ja maakaitseväe asemele tulid elukutselised palgasõdurid. Nendel puudus selline isamaa-vaimustus, nagu olid üles näidanud Kreeka-Pärsia sõdade sangarid. Enam ei suutnud polis tagada ühiskonna majanduslikku arengut. Üha enam hakati esitama üleskutseid kõigi hellenite ühendamiseks.

1. Mis muutus mereliidu linnade omavahelistes suhetes?

2. Miks puhkesid sõjad poliste vahel?

3. Miks laostusid talupojad?

4. Miks ei saanud enam kokku kutsuda vabade kodanike maakaitseväge?

5. Milline sõjavägi tuli polistes maakaitseväe asemele? ......................................

6. Millised olid Peloponnesose sõjas osalevad vastased?
......................................................................................................................................

7.Millised oli Peloponnesose sõja osapoolte sõjaplaanid?
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................