Samal ajal kui Kreeka linnad omavahel jagelesid, muutus 4. sajandi keskel eKr üha ähvardavamaks jõuks Kirde-Balkani metsasel mägismaal asuv Makedoonia. Kreeklased ei pidanud makedoonlasi küll helleniteks, aga ei seadnud neid ka ühele pulgale barbaritega. Makedoonia ülikud omandasid kreeka kultuuri.


Philippos II

     Kreekas pantvangis elanud Makedoonia kuningas Philippos II tundis hästi Kreeka olusid. Ta lõi tugeva päritava kuningavõimuga monarhia (ainuvalitsuse). Ta moodustas ka tugeva sõjaväe, mille peamiseks löögijõuks oli raskerelvastuses jalavägi – makedoonia faalanks.
     Mitu tuhat sõdurit oli rivistatud ristkülikujuliselt üksteise selja taga asuvatesse ridadesse. Neil kõigil olid mõõgad ja suured täisnurksed kilbid. Kuue esimese rea sõduritel olid ka pikad piigid (löögiodad), esimesel real umbes 2 m pikkused ja viimasel kuni 6 m pikkused. Kõigi kuue rea piigid sirutati kilpide vahelt faalanksi ette ja moodustus kilpidest ja odaotstest kaitstud rinne. Faalanksit eest rünnata oli lootusetu üritus. Faalanksi tiibu ja seljatagust kaitsesid kergelt relvastatud jalaväelased ja ratsavägi. Ratsaväes teenisid ülikud (aristokraadid). Ka kasutas Philippos palgasõdureid ja rajas sõjalaevastiku.     

     Sellise tugeva riigi ja sõjaväe rajamine nõudis palju raha. Philippos laiendas kulla kaevandamist ja hakkas müntima kuldraha. Varem tundsid kreeklased ainult Pärsia kuldmünte, ise vermisid nad hõberaha. Kuld aitas Philippost Kreeka poliste alistamisel.
     Philippos ütles: "Ei ole Kreekamaal nii kõrgeid linnamüüre, millest eesel kullakoormaga üle ei hüppaks." Paljud Kreeka poliitikud tervitasid Makedoonia tugevnemist, sest nägid Philippos II kreeklaste ühendajana. Makedoonia vastaseid oli kõige rohkem Ateenas. Makedoonia haaras enda kätte Ateena valdused Egeuse mere põhjaosas ja Musta mere väinades. See ohustas kaubasidemeid Musta mere põhjaranniku linnadega ja sealse viljaga varustamist. Ateena relvameistrid kartsid sissetulekute kadumist, kui linnriikide ühendamisega sõjad lõpevad. Philippose ülemvõim oli ohuks Ateena demokraatiale.

8. Kust pärinesid makedoonlased? Milline oli makedoonlaste kultuuritaust?
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................

9. Mis oli Philippose tähtsaimaks abiliseks Kreeka poliste vallutamisel?
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................

10. Miks olid ateenlased Makedoonia tugevnemise vastu?
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................