Silmapaistvad saavutused olid Kreeka teadusel, mille sünnikohaks peetakse joonia linnu, eelkõige Mileetost. Enne kreeklasi piirdusid teadlased faktide kirjeldamisega.
    Kreeka teadlaste suur teene on teadmiste viimine loogilisse süsteemi, püüe teoreetilise arutelu teel  põhjusteni jõuda. Vanakreeka teadlased arvasid, et teadmisi on võimalik saada üksnes loogilise arutluse teel ega kasutanud seepärast üldse katseid.
     Kreekast said alguse kõik peamised tänapäevased teadused.
vann.jpg (35325 bytes)

    Inimesi, kes katsusid jõuda selgusele maailma tekkimise ja arenemise seaduspärasustes, hakati kutsuma tarkuse sõpradeks ehk filosoofideks. Eelkõige püüdsid filosoofid leida maailma algainet.
    Filosoofia rajaja Thales Mileetosest arvas, et kõige aluseks on vesi.
    Tema õpilase Anaximandrose arvates oli kõige aluseks meeltega tajumatu alge - apeiron. Järgnevad filosoofid pakkusid üha uusi seletusi.
    Demokritos ja tema mõttekaaslased arvasid, et maailm koosneb tühjusest ning selles liikuvatest ja põrkuvatest algosakestest - aatomitest. See oli materialismi algus filosoofias. Hiljem sai filosoofia põhiküsimuseks inimese tegevus.
     Sofistid väitsid, et kõik on suhteline: see, mis on ühele hea, on teisele halb ja seadused pole ka igavesed. Seaduste koostamisel on loomulik, et tugevad allutavad nõrgemaid nii nagu looduseski. Nad olid väga populaarsed ning teenisid elatist ringi rännates ja tasulisi loenguid pidades.

    Sofistide vastu astus välja suur mõtleja Sokrates. Tema arvates petsid sofistid õpilasi, väites end õpetavat voorust, mille all nad mõistsid oskust elus läbi lüüa. Vooruse olemuse mõistmine oli Sokratese arvates filosoofia peaülesanne. Tema õpetas, et tõde selgub vaidluses. Samas suhtus ta halvustavalt demokraatlikku riigikorda, kus riigijuhtimises osalesid võhikud. Seega polnud Ateena demokraatia Sokratese meelest vooruslik.

     Sokratese õpilane Platon rajas Ateena muinaskangelasele Akademosele pühendatud puiestikus filosoofilise kooli, millest sai alguse akadeemia nimetus.
    Oma teosed pani ta kirja kahekõne (dialoogi) vormis. Ta kirjeldas ideaalset riiki, kus inimesed on jagatud orjadeks, filosoofideks, valitsejateks, sõjameesteks ja tootjateks. Platoni arvates olid maailma aluseks ideed, sellega rajati idealistlik maailmakäsitlus.

socr.gif (54342 bytes)
Sokrates kõnet pidamas

Platon.jpg (8794 bytes)
Platon

   Aristoteles, Platoni õpilane, püüdis ühendada idealismi ja materialismi.
     Ta oli 7 aastat tulevase Makedoonia kuninga Aleksander Suure õpetaja ja asutas seejärel oma filosoofilise kooli varjulisse Lykeioni parki. Siit on tulnud koolitüübi - lütseumi - nimetus. Ta süstematiseeris kõik tolleaegsed teadmised. Antiikaja suurim mõtleja pani aluse mõtlemisõpetusele ehk loogikale, hingeteadusele ehk psühholoogiale, bioloogiale, eetikale, esteetikale, riigiõpetusele. Tema seisukohad jäid teaduses valdavaks ligi 2000 aastaks.


Aristoteles

    Arstid annavad ikka veel Hippokratese vande, milles lubavad austada elu.

     Väga kõrge taseme saavutas matemaatika. Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga külgede vahelisest suhtest on ka tänapäeva kooli õppekavas.

     Ajaloole pani aluse Herodotos Halikarnassosest, keda nimetati ajaloo isaks juba antiikajal.
    


"Pythagorase püksid"

herodotuskaart.jpg (185761 bytes)
1. Leia kõige olulisem järgmiste teadlaste kohta!

Thales .........................................................................................................
Demokritos .................................................................................................
sofistid .........................................................................................................
Sokrates ......................................................................................................
Platon ..........................................................................................................
Aristoteles ...................................................................................................
Hippokrates ................................................................................................
Aristoteles ...................................................................................................

2. Ühenda joonega sobivad paarid!

filosoofia nähtava asja täiuslik vaste
idee mõtlemise, õigete järelduste tegemise õpetus
koopia tarkusearmastus
loogika asi, mis ainult meenutab päris asja (või ideed)

3. Mida tähendasid algselt koolinimed:

gümnaasium .................................................................................................
akadeemia .....................................................................................................
lütseum ..........................................................................................................