Hellenism

     Pärast Philippose surma 336. a eKr sai Makedoonia kuningaks tema vaevalt 20-aastane poeg Aleksander (Suur).
     Aleksander oli saanud hiilgava kreeka hariduse - oli ju ta õpetajaks olnud Aristoteles ise. Juba 16-aastaselt sõjaretkedel osalenud Aleksander kurtis, et isa vallutab kõik maad ja temale ei jää midagi. Ka Philippos oli poja annet hinnanud lausega: "Sa pead endale teise kuningriigi leidma, Makedoonia on sinule liialt väike."
     Nüüd seadis Aleksander oma ülesandeks
Pärsia vallutamise.

Makedoonia Aleksander.jpg (13797 bytes)

Aleksander Suur

    334. a eKr suundus Aleksander 30 000 jalamehe ja 5000 ratsanikuga üle Hellespontose ja purustas pärslased Granikose jõe ääres.
    Seejärel suundus ta mööda Väike-Aasia rannikut ja vabastas Pärsia võimu alt Kreeka linnad, sh. rikka Efesose.
   
Gordioni linnas näidati Aleksandrile vankrit, mille ikkepuu oli kummalise sõlme tiisli külge seotud. Oraakel ennustas: kes tolle sõlme valla päästab, saab kogu Väike-Aasia valitsejaks. Keegi ei olnud suutnud seda lahti päästa. Aleksander pusis tükk aega ja raius siis mõõgaga sõlme katki.
    Tänapäeval mõistame Gordioni sõlme lahtiraiumise all mingi ülesande lihtsustatud või vägivaldset lahendamist
.
    
Seejärel suundus Aleksander Süüriasse ja võitis pärslasi Issose lahingus. Siin langes tema saagiks kuningas Dareios III kassa ja perekond, kuningas ise põgenes.
    Oma pere vastu pakkus Dareios III Aleksandrile Väike-Aasiat, suuri rikkusi ja naiseks oma tütart. Aleksander lükkas pakkumise tagasi ja nõudis tingimusteta alistumist. Samas kohtles ta oma suursuguseid vange väga lugupidavalt, öeldes. "Suurt inimest iseloomustab suuremeelsus."
     Aleksander suundus piki Vahemere idarannikut Egiptusesse. Teda võeti vastu vabastajana.
    Ta avaldas austust egiptlaste pühale härjale Apisele, keda pärslased olid rüvetanud. Kui väepealikud küsisid, miks ta väärjumalat kummardab, vastas kuningas: "See on viisakus siinse rahva vastu, mis ei maksa midagi, aga annab palju - uute alamate truuduse."
    Ta säilitas kohalikud kombed ja templid ning tegi palverännaku kõrbesse Amon-Ra templisse, kus ta kuulutati päikesejumala pojaks.
   Niiluse deltasse rajas ta uue linna - Aleksandria. (Hiljem rajas Aleksander kümneid uusi linnu, mis said enamasti Aleksandria nime).

alexandria.jpg (145803 bytes)
Aleksandria

    Seejärel suundus Aleksander uuesti itta. Muistse Ninive varemete lähedal Gaugamela küla juures purustati Pärsia peamised sõjajõud. Peatselt tapeti kuningas Dareios III oma lähikondsete poolt.
    Aleksander laskis toimetada Dareiose surnukeha Persepolisesse, kus see pidulikult maha maeti. Kuningatapja sai Aleksander kätte Kesk-Aasias ja laskis ta surnuks piinata.
    "Kuningas ei tohi  kuningatapjale halastada," ütles Aleksander.
    Peaaegu vastupanuta vallutas Aleksander tähtsamad Pärsia linnad ja suundus Kesk-Aasiasse.
    Siit suundus Makedoonia vägi Indiasse. Kuid sõjavägi oli aastaid kestnud sõjaretkest väsinud ja nõudis tagasipöördumist koju. Aleksander laskus Induse suudmeni ja pöördus läände.