Oma hiigelriigi pealinnaks tegi ta Babüloni, juurutas Pärsia kombeid ja korraldas hiigelpulma, kus kümme tuhat Makedoonia sõdurit abiellus pärslannadega.

      Ka Aleksander abiellus - Darieose tütre Stateiraga, ehkki oli juba abielus idamaalannaga, Baktria vürsti tütre Roxanega, keda peeti oma aja ilusaimaks naiseks.  

alexa.jpg (130207 bytes)
Aleksander Suure sõjavanker jõuab Babüloni linna

    Paljud kreeklased olid idamaiste käitumistavade sisseviimise vastu. Juba varem oli Aleksander teinud ka mitmeid meeletuid tegusid.
    Persepolises põletas ta kuulsa hetääri Thais õhutusel purjuspäi maha pärslaste kuningalossi.
    Samarkandis tappis ta purjuspäi oma sõbra Kleitose, kes oli päästnud ta elu Granikose lahingus.
    Ka hiigelpulma ajal said mitmed Aleksandri vabalt mõtlevad kaaslased piinade ja surma osaliseks, kui nad valitsejat ei jumalikustanud.
    Makedoonlased tunnistasid: "Naised ja vein on isegi kuningale hukatuseks."

     Järgmisena kavandas Aleksander suurt retke läände.
    323. a eKr haigestus ta aga malaariasse ja suri.

    Tema surma järel pärisid hiigelriigi väejuhid ehk nagu neid nimetati diadohhid (järglased). Omavahelises võitluses ei suutnud aga ükski neist seda enda käes hoida ja lõpuks lagunes hiigelriik kolmeks suureks (Kreeka- Makedoonia, väejuht Ptolemaiose Egiptus, väejuht Seleukose Aasia valdused ehk Seleukiidide riik) ja mitmeks väikeseks riigiks (Pergamon, Pontos, Rhodos jt). 

1. Miks õnnestus Aleksandril suhteliselt kerge vaevaga vallutada Pärsia suurriik?
........................................................................................................................................
......................................................................................................................................
2. Kuidas Aleksander suhtus vallutatud maade rahvastesse, nende kommetesse ja usku?
.......................................................................................................................................
......................................................................................................................................
3. Mille poolest diadohhide riigid erinesid polistest ja mis oli neil ühist?
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................

4. Märgista värviliselt kaardil  tähtsamad Aleksander Suure lahingupaigad! (Nimi ja aeg)

5. Kirjelda Aleksandri iseloomu vastandlikke pooli!
Mis sulle tema juures meeldib ja mis ei meeldi?
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
..................................................................................................................................
..................................................................................................................................

     Aleksander Suure vallutuste tõttu levis kreeka kultuur Idamaadesse ja segunes sealse kultuuriga. Seda segakultuuri nimetatakse hellenistlikuks kultuuriks. Aleksandri-järgset ajastut tuntakse hellenismina. Kreeka keel, kirjandus ja teadus olid neis uutes riikides suures aus. Hellenistliku kultuuri keskusteks olid Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias, Pergamon Väike-Aasias jt linnad. Hellenismiajastu tähtsaim linn oli siiski Aleksandria, Ptolemaioste riigi pealinn. Siin asus üks seitsmest maailmaimest - Pharose saare tuletorn. Linnas olid sirged ja ristuvad tänavad, mille nurkadele seati  valgustuseks öösel tõrvikud. Sisse seati veejuhtmed ja kanalisatsioon, rajati üldkasutatavad pargid. 7. saj vallutasid araablased  Aleksandria ja teatasid  kaliifile, et linnas on 4000 paleed, 4000 avalikku sauna, 400 teatrit ja 1200 parki.