Homeros

Vana-Kreeka eeposed "Ilias" ja "Odüsseia"

     Pärimuse järgi on suurteoste   "Iliase" ja "Odüsseia"   autoriks pime laulik Homeros, kelle eluaeg on teadmata. Seitse Kreeka linna on omavahel tülitsenud au pärast olla Homerose kodulinn.
     "Ilias" kirjeldab Trooja sõja sündmusi väheste päevade jooksul piiramise viimasel, kümnendal aastal. Lühikeste vahejutustuste kaudu antakse aga ülevaade varasematest ja hilisematest sündmustest. Hellenite arvates kutsusid Trooja sõja esile jumalad ja võtsid ise sellest koguni osa, ühed   kreeklasi, teised troojalasi aidates.

1. Millest võib järeldada, et hellenid hindasid  kõrgelt oma eeposeid?
2. Mis määras hellenite arvates ära maapealsete sündmuste toimumise?

     Tessaalia kuninga Peleuse ja   merejumalatari Thetise pulmapeole  olid kutsutud kõik jumalatarid peale tülijumalatari Erise.
     Raevunud Eris viskas piduliste keskele õuna pealkirjaga "Kõigist kaunimale". Kohe puhkes vaidlus, kellele õun peaks kuuluma.

   Athena, Hera ja Aphrodite vahel puhkenud tüli lahendamiseks pöörduti Zeusi poole. Zeus ei tahtnud  kohtunikuks olla ja saatis nad Trooja kuninga Priamose poja Parise juurde. Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada. Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise.
     Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Athena ja Hera hakkasid Parist ja Trooja rahvast vihkama. Aphrodite täitis oma lubaduse ja aitas Parisel ära röövida kaunitar Helena, Sparta kuninga Menelaose naise.
oun.jpg (64192 bytes)

3. Meenuta, mille kaitsejumalannad olid:     
     Hera - ..................................................................................................................
    Athena -   ..............................................................................................................
    Aphrodite -   ..........................................................................................................

     Menelaos otsustas Helena tagasi tuua ja solvamise eest kätte maksta. Koos temaga otsustasid troojalaste vastu sõtta minna kõik Kreeka kuningad ja kogu sõjaväe juhatajaks sai Menelaose vend Agamemnon, Mükeene kuningas.
     Kümme aastat kestis Trooja piiramine, sellest sõjast võttis osa palju nii Kreeka kui ka Trooja kangelasi. Kuulsamad kangelased olid kreeklaste poolelt Peleuse poeg Achilleus ja troojalastel kuningas Priamose poeg Hektor.
     Sõja algul, seni kui lahingutest võttis osa Achilleus, ei söandanud troojalased linnamüüride vahelt eriti palju väljatunge korraldada. Sõja kümnendal aastal  tekkis Agamemnonil tüli Achilleusega - ülemjuhataja solvas vägevaimat kangelast, võttes talt ära naisvangi. Viimane jäi oma hõimu sõdalastega võitlusest kõrvale. Troojalaste väljatungid muutusid eriti ohtlikuks, kui neid juhtis Priamose vanem poeg Hektor. Troojalased lähenesid juba kreeklaste laevadele ja ähvardasid need ära põletada. Siis riietus Achilleuse parim sõber Patroklos tema soomusrüüsse ja viis Achilleuse sõdalased lahingusse. Patroklos surmas palju vaenlasi, kuid Trooja väravas langes ta kahevõitluses Hektoriga. Patroklose laipa ei õnnestunud Hektoril kaasa viia, kuid ta võttis Patroklose seljast  Achilleuse rüü ja riietus sellesse.
     Nüüd kahetses Achilleus kibedasti oma tüli kreeklastega ja tahtis  oma sõbra surma eest kätte maksta. Kuna tal puudus nüüd sõjarüü, ei saanud Achilleus võitlusse asuda. Tema ema, jumalanna Thetis läks jumal Hephaistose juurde ja see valmistas Achilleusele sellise kauni rüü, millist polnud ühelgi kangelasel.