
Homeros
|
Vana-Kreeka eeposed
"Ilias" ja "Odüsseia"
Pärimuse järgi on suurteoste
"Iliase" ja "Odüsseia" autoriks pime laulik Homeros,
kelle eluaeg on teadmata. Seitse Kreeka linna on omavahel tülitsenud au pärast olla
Homerose kodulinn.
"Ilias" kirjeldab Trooja sõja sündmusi väheste
päevade jooksul piiramise viimasel, kümnendal aastal. Lühikeste vahejutustuste kaudu
antakse aga ülevaade varasematest ja hilisematest sündmustest. Hellenite arvates
kutsusid Trooja sõja esile jumalad ja võtsid ise sellest koguni osa, ühed
kreeklasi, teised troojalasi aidates. |
1. Millest võib järeldada, et hellenid
hindasid kõrgelt oma eeposeid?
2. Mis määras hellenite arvates ära maapealsete sündmuste toimumise? Tessaalia kuninga Peleuse ja
merejumalatari Thetise pulmapeole olid kutsutud kõik jumalatarid
peale tülijumalatari Erise.
Raevunud Eris viskas piduliste keskele õuna pealkirjaga
"Kõigist kaunimale". Kohe puhkes vaidlus, kellele õun peaks kuuluma. |
Athena, Hera ja
Aphrodite vahel puhkenud tüli lahendamiseks pöörduti Zeusi poole. Zeus ei
tahtnud kohtunikuks olla ja saatis nad Trooja kuninga Priamose poja Parise juurde.
Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada. Hera lubas Parisest
teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle
naiseks maailma kauneima naise.
Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Athena
ja Hera hakkasid Parist ja Trooja rahvast vihkama. Aphrodite täitis oma lubaduse ja aitas
Parisel ära röövida kaunitar Helena, Sparta kuninga Menelaose
naise. |
 |
3. Meenuta, mille kaitsejumalannad olid:
Hera -
..................................................................................................................
Athena -
..............................................................................................................
Aphrodite -
..........................................................................................................
Menelaos otsustas Helena
tagasi tuua ja solvamise eest kätte maksta. Koos temaga otsustasid troojalaste vastu
sõtta minna kõik Kreeka kuningad ja kogu sõjaväe juhatajaks sai Menelaose vend Agamemnon,
Mükeene kuningas.
Kümme aastat kestis Trooja piiramine, sellest sõjast võttis
osa palju nii Kreeka kui ka Trooja kangelasi. Kuulsamad kangelased olid kreeklaste poolelt
Peleuse poeg Achilleus ja troojalastel kuningas Priamose poeg Hektor.
Sõja algul, seni kui lahingutest võttis osa Achilleus, ei
söandanud troojalased linnamüüride vahelt eriti palju väljatunge korraldada. Sõja
kümnendal aastal tekkis Agamemnonil tüli Achilleusega - ülemjuhataja solvas
vägevaimat kangelast, võttes talt ära naisvangi. Viimane jäi oma hõimu sõdalastega
võitlusest kõrvale. Troojalaste väljatungid muutusid eriti ohtlikuks, kui neid juhtis
Priamose vanem poeg Hektor. Troojalased lähenesid juba kreeklaste laevadele ja
ähvardasid need ära põletada. Siis riietus Achilleuse parim sõber Patroklos
tema soomusrüüsse ja viis Achilleuse sõdalased lahingusse. Patroklos surmas palju
vaenlasi, kuid Trooja väravas langes ta kahevõitluses Hektoriga. Patroklose laipa ei
õnnestunud Hektoril kaasa viia, kuid ta võttis Patroklose seljast Achilleuse rüü
ja riietus sellesse.
Nüüd kahetses Achilleus kibedasti oma tüli kreeklastega ja
tahtis oma sõbra surma eest kätte maksta. Kuna tal puudus nüüd sõjarüü, ei
saanud Achilleus võitlusse asuda. Tema ema, jumalanna Thetis läks jumal
Hephaistose juurde ja see valmistas Achilleusele sellise kauni rüü, millist polnud
ühelgi kangelasel. |