Tume ajajärk ja Kreeka uus tõus arhailisel ajastul

     Dooria hõimud, kes olid kreeklased nagu ka ahhailased, olid madalamal kultuuritasemel, kuid kasutasid rauda. Raudrelvade abil hävitasid nad varasemad väikeriigid, sealhulgas ka Mükeene.
    Järgnes kangelasajastu ehk Homerose ajajärk, mis kestis 11.-9. sajandini eKr.
     Kreeka oli nii eelnenud Egeuse kultuuri ajaga kui ka Idamaadega võrreldes mahajäänud ja vaene maa. Kirjaoskus oli unustatud ja ei püstitatud ka suuri ehitisi. Sel ajal kujunesid välja tähtsamad kreeka hõimud ja kreeka asustus laienes Egeuse merel ja Väike-Aasia rannikul. Suur osa ahhailastest asus ümber Egeuse mere saartele, Küprosele ja Väike-Aasia rannikule. Kesk-Kreekas ja Egeuse mere keskosa saartel elasid joonlased, Põhja-Kreekas elasid aioollased.

1. Millistest allikatest pärinevad meie teadmised pimeda ajastu kohta?                  .................................................................................................................................

     Raua tarvitamine sai edasise käsitöö ja põllunduse arenemise aluseks. 
    Homerose ajastu lõpul tekkis eraomandus ja orjapidamine. Orjad pidid tegema raskemaid ja väheseid oskusi nõudvaid töid, oskustöid tegid endiselt vabad talupojad ja käsitöölised.
    Alates 8. sajandist kerkis hõimu- ja sõjapealike (basileus) kõrval esile rikas ja mõjukas ülemkiht- aristokraatia. Ühiskonna juhtimine oli rikaste orjapidajate käes. Uuteks keskusteks said linnad, mille ümber kujunesid linnriigid.

     Taas tihenenud välissidemed ja võitlus Vahemere peamiste kaupmeeste ja meresõitjatega foiniiklastega andsid kreeklastele teadmisi Idamaade kultuurist.

     Kõige tähtsam oli kreeka tähestiku loomine foiniikia tähestiku alusel. Järgnevatel sajanditel hakati mitmes linnriigis seadusi üles kirjutama. Sel ajal pandi kirja ka kangelaseeposed, sealhulgas Homerose eeposed. 
tahed.jpg (25679 bytes)

2. Mida uut ja Kreeka arengule kasulikku  tõid kaasa dooria vallutajad? .................................................................................................................................
3. Millisel tähestikul põhineb Kreeka tähestik?   kreeta/ mükeene /foiniikia tähestikul

akropol.jpg (21449 bytes)
Kreeka tempel akropolist

     Kreeka riigid olid väikesed.
    Linn koos linna ümber asuvate kogukondlike maadega, millel asusid külad, moodustas linnriigi ehk polis'e. Algul rajati enamasti sadama lähedale künkale linnus, akropol ehk üla-linn. Seal hoiti seda, mida peeti pühaks ja selle müüride taha võis varjuda.
    Linna kasvades laiendati linnamüüre ka all-linna töökodadele ja kauplemiskohtadele ning sadamale.

    Hellenid asusid ka mujale Vahemeremaadesse ja Musta mere rannikule. Kogu kreeklaste asuala kutsuti Hellaseks ja seal oli kokku umbes 1500 üksteisest sõltumatut polist. Neist tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia rannikul ja Sürakuusa Sitsiilias.

4. Milliste hõimude polised olid:
Sparta ............................................     Korintos ..........................................................
Ateena ..........................................     Mileetos ...........................................................