Sõjandus, mängud ja oraaklid poliste elus

     Poliste vahel toimusid pidevad kokkupõrked. Sõdides ja riisudes hangiti rikkusi ja suurendati omandit.

     Polis oli seega ka sõjaline ühendus. Kodaniku kohus oli polist kaitsta. Kõik kodanikud peale orjade olid relvastatud. Sõjas osalesid rikkad ratsanikena, keskmikud raskelt relvastatud jalaväelastena ja vaesed vibuküttide ja lingumeestena. Jõukal kodanikul olid relvastuseks kiiver, pronkssärk, mis kaitses rinda ja selga, suur ilustatud kilp, oda ja mõõk.Vaesel kodanikul oli kaitseks ainult puidust ja nahast kilp ja relvadeks oda ja mõõk.

sõdur3.jpg (10696 bytes)

...........................................?

sõdur2.jpg (9316 bytes)

......................................... ?

sõdur1.jpg (13506 bytes) Raskerelvastuses jalaväelane - hopliit

sõdur4.jpg (10344 bytes)               Vilepillimängija-sõdur

 

Haavatud sõdur

1. Millised sõdurid on ülemistel piltidel?
2. Kirjelda Vana-Kreeka sõdalaste relvastust? Kuidas nägid välja vibukütid ja lingumehed?

     Sõjaväe põhijõud oli Hellases enamasti raskerelvastuses jalavägi. Lahingus paigutati sõdurid pikkadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taha. Pikkade odadega relvastunult turritav kreeklaste lahingurivi - faalanks - liikus vaenlasele vastu rütmilise vilepillimuusika saatel. Külg-külje kõrval võitlesid faalanksis eri seisustest pärit kodanikud, mis paratamatult suurendas polise kodanike ühtekuuluvustunnet. Eduka sõjaretke kogu kuulsus omistati juhtidele, kes said sõjasaagist parema ja suurema osa. Lihtsõdurid kannatasid ja jäid ikka vaeseks.

3. Joonista kreeklaste lahingurivi skeem!
4. Milleks oli  sõduritele vajalik vilepillimuusika? ...................................................................

     Sõjad nõudsid tugevaid ja osavaid mehi. Seega pöörati kehakultuurile suurt tähelepanu, eriti Spartas. Jumalatele pühendatud pidustuste aegu korraldati igas polises mänge. Mängud seisnesid atleetide   (jõumeeste) mitmesugust laadi võistlustes, et innustada mehi paremini harjutama.