KÄÄNDSÕNAD: KÄÄNAMINE
Käänded. Küsimused. Käändelõpud

 

Sama kindlalt, kui peab selge olema käänete õige järjekord, õpime ära ka käänete juurde kuuluvad küsimused. Kui tuletad meelde kolme esimest käänet (NIMETA OMA OSA), siis võib kohe küsida kelle OMA? Nii peaks meelde jääma, et kelle? mille? on OMAstava käände küsimus. NIMETAva juurde kuuluvad kes? mis? ning OSAstaval on küsimused keda? mida?

Kuuel järgmisel käändel (SSSAAA) on täpselt samasugused tähed ka küsimuses, kui on käändel endal:

SiSSEütlev

SeeSütlev

SeeSTütlev

AlaLEütlev

AlaLütlev

AlaLTütlev

kelleSSE?

kelleS?

kelleST?

kelleLE?

kelleL?

kelleLT?

milleSSE?

milleS?

milleST?

milleLE?

milleL?

milleLT?

missuguseSSE?

missuguseS?

missuguseST?

missuguseLE?

missuguseL?

missuguseLT?

mitmeSSE?

mitmeS?

mitmeST?

mitmeLE?

mitmeL?

mitmeLT?


SAAva käändega on seotud tulevik — kelleks? milleks? missuguseks? tahame saada.

RA j Av näitab meile kelleni? milleni? missuguseni? mitmeni? tohib, võib midagi rajada.

Olev – kellena? millena? missugusena? tahan olla.

Ilmaütlev ütleb kelleta? milleta? missuguseta? pean olema või juba olen.

KAASAütlev tahab teada kellega? millega? missugusega? koos, kaasas olen.

Harjutus 11

Palun õpi selgeks käänded koos nimisõna (kes? mis?) küsimustega. Palun kirjuta need peast lehele. Kontrolli ise õpilehe järgi, kas kõik on õige.

Käändelõpud puuduvad nimetaval ja omastaval käändel, aga paljudel

kordadel on käändelõpp osastaval (keda? mida? missugust? mitut?) ja

siis on käändelõpuks tähed - t, - d: a u t o t, l a u l j a t, i l u s a t, p i m e d a t,

r a u d s e t, k a l u r i t, p õ h i l i s t,  h ü p e t, h a m m a s t, k a h t, s a d a t  ja  s o i d,

m a i d, t r i k o o d, l u n d, m e r d.