KÄÄNDSÕNAD: ÕPETAJALE

Käänded. Küsimused. Käändelõpud

Õpilaste tekstist, tabelist jms arusaamise oskus on väga vajalik ning seepärast peaks pidevalt sellelaadseid harjutusi tegema. Siin on ära toodud praegu kasutusel olevatest õpilastele mõeldud kontrolltöödest osa selliseid ülesandeid. Alati on märgitud materjalide autorid.

I V. Maanso, K. Vardja, M. Vardja. Emakeele ABC. 4. klass. Kontrolltööd. 1997

Soovituslikud hindamisettepanekud samas raamatus.

1.

Nummerda laused õigesse järjekorda, et saaksid tervikjutustuse.

KALEVIPOEG   KODUTEEL

Astus mees läbi metsade, kõndis üle kõnnumaade, kuni päike looja läks ja ehavilu kätte jõudis.

Tule kohal rippus pada, paja ümber kükitasid aga kolm tahmase näoga meest, kohendasid lõket ja riisusid leeme pealt vahtu.

Ükskord käis Kalevipoeg Pihkvast laudu toomas.

Eks seal põlenudki tuli, mis suurt suitsu sünnitas.

Kalevipoeg astus lähemale ja märkas künka kõrval koobast.

Tubli lauakoorem õlal, sirutas ta sammu kodu poole.

Seal nägi kangelane äkki, et ühe mäekünka tagant paks must suits üles tuleb.

2.

Nummerda laused õigesse järjekorda, et saaksid tervikjutustuse.

SALME PULMAD

Sõitis kahvatupalgeline kuu ja sõitis põlevasilmne päikegi kosjakaupa tegema.

Ühes Läänemaa talus sirgusid neidudeks kaks tütart, Salme ja Linda.

Mõrsja ehiti pulmariidesse ja rahvas kutsuti kokku lustipeole.

Ning täht ja Salme hakkasid pidama pulma-ilu.

Jõudis kätte aeg ja Salmel hakkasid käima kosilased.

Kuid Salme lükkas mõlemad kosilased tagasi ja need pidid kurvalt koju kõndima.

Siis tuli täht Salmet naiseks tahtma ja nüüd võttis neitsi kosjad vastu.

3.

Nummerda laused õigesse järjekorda, et saaksid tervikjutustuse.

KALEVIPOJA   KÜND

Ta kündis mulla pehmeks ja viljakandvaks, ühed paigad põllumaaks, teised heinamaaks, kolmandad karjamaaks.

Kui Kalevipoeg sai kuningaks, otsustas ta muuta oma riigis kogu kõlbliku maa viljakandvaks.

Kui maa oli küntud, hakkas Kalevipoeg külvama.

Ta riputas vööle tugeva mõõga ja rakendas ruuna adra ette.

Kõigepealt kündis ta suuri soid, siis tuli kord kuivade paikade kätte.

Ta külvas kasvama suured metsad ja paksud põõsastikud.

4.

Loe ja vasta lühidalt  teksti lõpus olevatele   küsimustele.

Niihästi Eesti metsades elav ilves kui ka meie väike armas kodukiisu kuuluvad kaslaste sugukonda. Kaslasi elab kõigil mandreil peale Austraalia. Sugukonda kuulub kolm perekonda: gepardid, suurimad ja ohtlikemad kiskjad pantrid ja väiksemad ja pelglikumad kassid. Neist esimesed on maailma kiireimad jooksjad. Pantrite hulka kuuluvad loomaaiast tuntud lõvid, tiigrid, leopardid ja jaaguarid. Kassid on enamasti väiksed, ainult Ameerikas elav puuma võib kasvada 1,9 meetri pikkuseks. Suhteliselt suur on ka ilves. Ühtekokku on kaslasi 36 liiki. Kaslaste seas ainuke koduloom on kodukass, kes kodunes umbes neli tuhat aastat tagasi. Vana-Egiptuses peeti kassi väga pühaks loomaks, kassi tapjat karistati rängalt.

1. Millised kaslased jooksevad kõige kiiremini? _____________________

2. Millisesse kaslaste perekonda kuulub jaaguar? ___________________

3. Kus elab puuma? __________________________________________

4. Millal kodunes kass? _______________________________________

5. Missugusel maal on kassi peetud pühaks loomaks? ________________

5.

Loe ja vasta lühidalt  teksti lõpus olevatele   küsimustele.

Kõik tunnevad koera kui ustavat kodulooma, kes kodustati enam kui 10 000 aastat tagasi. Tema eellaseks peetakse hunti ja šaakalit. Tänapäeval kohtame koera kõikides maailmajagudes. Aja jooksul on aretatud üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu.

Ainus tänapäeva metskoer on dingo. Märksa rohkem on koeral aga kaugemaid sugulasi: koeraga samasse sugukonda — koerlaste sekka — kuulub 37 liiki kiskjaid. Kõik nad suudavad joosta kiiresti ja pikka maad. Neil on väga hästi arenenud haistmine ja kuulmine. Ka on kõik need loomad arukad. Peale kodukoera elavad Eestis hunt, kes on koerlastest suurim, rebane ja kährikkoer.

1. Kes on koera eellased? _____________________________________

2. Kui palju on aretatud erinevaid koeratõuge? ______________________

3. Keda nimetatakse dingoks? __________________________________

4. Milline loom on koerlaste seas kõige suurem? ____________________

5. Missugused meeled on koerlastel kõige enam arenenud? __________________________________________________________

6.

Loe ja vasta lühidalt teksti lõpus olevatele küsimustele.

Üks huvitavamaid ja haruldasemaid maismaaimetajaid on kindlasti elevant. Elevante arvatakse elavat looduses, peamiselt Aafrikas, vaid pisut üle miljoni. Elevandi õla kõrgus on kuni kolm ja pool meetrit ning ta kaalub 4,5—7,5 tonni. Isegi elevandipoeg kaalub sündides umbes 90 kilo. Mis aga kõige iseloomulikum — elevandil on ülamoka ja nina liitumisel tekkinud pikk lont, millega loom hingab, haistab, joob ja kombib, londiga saab ta tõsta isegi väga pisikesi esemeid. Üks paar ülemisi lõikehambaid kasvab elevandil suust välja ulatuvaiks kihvadeks ehk võhkadeks; need võivad kasvada kuni 2,5 meetri pikkuseks ja kaaluda umbes 80 kilo. See ongi kurikuulus elevandiluu, millest valmistatakse ehteid ja muid väärisesemeid. Elevant on taimtoiduline ja elab 50—70 aastat vanaks.

1. Kus on elevantide peamine elupaik looduses? ____________________

2. Kui palju kaalub elevandibeebi sündides? _______________________

3. Millest on arenenud elevandi lont? _____________________________

4. Mis on elevandi võhad? _____________________________________

5. Mida tarvitab elevant toiduks? ________________________________

7.

Loe tekst läbi. Kirjuta selle kohta kolm erineva sõnaga algavat küsimust.

Detsembrikuus rõõmustab meid oma kaunite õitega jõulukaktus, mis on paljudes keeltes oma nime saanud jõuluaegse õitsemise järgi. Toataimena on jõulukaktus levinud Eestis juba palju aastakümneid. Oma kodumaal, Ida-Brasiilia vihmametsades, kasvab ta tavaliselt suurte puude tüvedel või oksaharude vahel, harvemini maapinnal. Heades tingimustes võib jõulukaktus kasvada kuni 30 cm kõrguseks rikkalikult hargnenud puhmaks, mille haprad, umbes 4 cm pikkustest lamedatest lülidest koosnevad varred murduvad kergesti. Kui nad kukuvad pinnale, kus on vähegi eluruumi ja toitu, tekivad alla juured ning uus taim alustab elu. Jõulukaktuse õied on lillakaspunased, kuid viimastel aastatel on Eestisse toodud ka valgete, roosade, punaste või oranžide õitega jõulukaktusi.

1. _________________________________________________________________

___________________________________________________________________

2. _________________________________________________________________

___________________________________________________________________

3. _________________________________________________________________

___________________________________________________________________

8.

Loe tekst läbi. Kirjuta selle kohta kolm erineva sõnaga algavat küsimust.

Jõulutäht on pärit Mehhikost, kus seda nimetatakse püha öö lilleks. Tema heleroheliste sametiste lehtede vahelt ulatub välja kõrglehtede punane, vahel ka roosa või valge pärg, mille keskele jäävad tagasihoidlikud õied. Oma kodumaal kasvab jõulutäht põõsana mäestikunõlvadel. Soojadel aladel tuntakse jõulutähte peaaegu aasta ringi õitseva pargipõõsana.

Eestis sai jõulutäht tuntuks kümmekond aastat tagasi. Kõrglehtede säravkaunis värvus ja õisikute küpsemine kõige pimedamal ajal on teinud temast armastatud aastavahetuse-lille. Aga kui potti istutatud jõulutähele meie juures meeldib, püsib ta mõnikord ilus kuni kevadeni. Kuid ettevaatust — jõulutähe valge piimmahl on mürgine ja võib silma või suhu sattudes põhjustada tõsiseid tervisehäireid.

1. ________________________________________________________________

__________________________________________________________________

2. ________________________________________________________________

__________________________________________________________________

3. ________________________________________________________________

__________________________________________________________________

9.

Loe tekst läbi. Kirjuta selle kohta kolm erineva sõnaga algavat küsimust.

Meile kõigile hästi tuntud potilill alpikann on lähedalt sugulane nurmenuku ja pääsusilmaga, samuti aias kasvatatava priimulaga. Mõnedes maades on alpikannil kummaline rahvapärane nimi — sealeib, sest alpikannimugulad on metssigade maiusroog.

Tuntakse 15 looduslikku alpikanniliiki. Nende peamine leviala on idapoolsetes Vahemeremaades. Enamasti kasvavad nad mäestikupiirkonnas noortes metsades või põõsastikes, kuid ka lagedatel kaljunõlvadel. Paljud alpikannid lõhnavad. Õite värvus kõigub valgest purpurpunaseni. Aretatud sordid erinevad nii õite värvuse, kuju kui ka suuruse poolest; on teravaservaliste, narmaliste ja laineliste kroonlehtedega sorte. Eriti armastavad lillesõbrad viimastel aastatel ka meie lilleturule ilmunud minialpikanne, mis õitsevad rikkalikult.

1. ________________________________________________________________

__________________________________________________________________

2. ________________________________________________________________

__________________________________________________________________

3. ________________________________________________________________

__________________________________________________________________

10.

Loe läbi Kersti Merilaasi luuletus.

On puude ladvus päiksesõõr

nii kahvatu ja kalge,

ja kogu ilm ta valguses

on värvitu ja valge.

Meil lumine on aastalõpp

ja uue aasta algus.

Ei ole miskit valgemat

kui valge lumevalgus.

Ja ainukene värvilaik

on pikk ja punav porgand,

mis lapsed lumememmele

on ninaks näkku torgand.

1. Millisest aastaajast on luuletuses juttu? __________________________________

2. Mis on luuletaja kujutuses valge? _______________________________________

3. Mis on luuletuses muud värvi? __________________________________________

4. Pane luuletusele pealkiri. _____________________________________________

11.

Loe läbi Kersti Merilaasi luuletus.

Silmapiiril põuavine.

Maa on raskelt roheline.

Puud on leherohelised,

aasad roherohelised.

Uibu oksilt alla ripub

rohelisi õunajusse.

Silmini sa sisse vajud

suve suurde rohelusse.

Vaata ringi! Muidki värve

valmib kõrvetavas lõõsas:

punased on maasikad,

punaseks lööb sõstrapõõsas.

1. Millisest aastaajast kõneleb luuletus? ____________________________________

2. Mida on luuletaja kujutanud rohelisena? __________________________________

__________________________________________________________________

3. Mis on luuletuses muud värvi? _________________________________________

4. Pane luuletusele pealkiri. ____________________________________________

12.

Loe läbi Kersti Merilaasi luuletus.

Nagu üks kelluke kusagil tiniseks;

taevas on kerkinud kõrgeks ja siniseks.

Juba need veedki on pääsenud valla,

sinine peegeldub ülalt alla.

Ning juba selged ja sinised tuuled

lehvivad luhal, ja juba kuuled

varaseid lõokesi laotuse sines.

Kaugemal kaugused sinises vines.

Sinilillede siniseid tähti

saariku veerel ju sinamas nähti.

Kuidas küll mujal — kuid siin see on ilmne:

Eestimaa kevad on sinisilmne.

1. Millisest aastaajast kõneleb luuletus? ____________________________________

2. Mida näeb luuleaja sinisena? __________________________________________

___________________________________________________________________

3. Millistest lilledest ja lindudest on luuletuses juttu?__________________________

4. Pane luuletusele pealkiri.______________________________________________

13.

Loe tekst läbi ja täida ülesanne selle lõpus.

1531. aastal valminud suurtükitornis Paks Margareeta ja Suures Rannaväravas, mis on üks osa Tallinna linnamüürist, asub Eesti Meremuuseum. Muuseumi neljal korrusel saame tutvuda Eesti merenduse ja kalanduse ajalooga. Siin on rikkalik kollektsioon laevamudeleid, navigatsiooniseadmeid, kalapüügiriistu ning palju muidki põnevaid esemeid. Väljapanekud tutvustavad ka Eesti merejõudude tegevust aastail 1918 — 1940. Muuseumi katusel on vaateplatoo, kust avaneb huvitav vaade merele ja Tallinna sadamale. Külastajad saavad muuseumist kaasa osta mitmesuguseid mereteemalisi meeneid. Poistele ei paku vähem huvi muuseumi filiaalid: 1914. aastal valminud jäämurdja "Suur Tõll", mis asub linnahalli kai ääres, ja 1936. aastal Inglismaal ehitatud allveelaev "Lembit", mis paikneb Pirita jahisadamas.

Palun tõmba ring ümber õigele  vastustähele.*

A. Eesti meremuuseumi põhiväljapanek asub:

a) Pirita jahisadamas;

b) linnahalli kai ääres;

c) keskaegses linnatornis.

B. Vaateplatoolt avaneb vaade:

a) merele;

b) muuseumile;

c) vanalinnale.

C. Paks Margareeta on algselt ehitatud:

a) elumajaks;

b) muuseumiks;

c) suurtükitorniks.

D. "Suur Tõll" on ehitatud:

a) 1531. aastal;

b) 1914. aastal;

c) 1936. aastal.

E. "Lembit" on:

a) jäämurdja;

b) allveelaev;

c) jaht.

*Autorite töökäsku on muudetud.

14.

Loe tekst läbi ja täida ülesanne selle lõpus.

Maailmas on ligi 800 rahvusvahelist arvestatavat loomaaeda. Esimesi metsloomakollektsioone teatakse olevat juba Vana-Hiinas enne meie ajaarvamist. Tänapäevased loomaaiad avati 19. sajandi keskpaiku, neist kuulsamad Viinis, Pariisis ja Londonis. Tallinna Loomaaed tegutseb alates 25. augustist 1939. Praegu hõlmab see 87 hektari suuruse maa-ala Veskimetsas, kuid sinna kolis loomaaed alles aastal 1983. Meie loomaaias on üle 5000 isendi. Seal on 94 liiki imetajaid, 113 liiki linde ja 85 liiki kalu, aga ka roomajaid ja kahepaikseid, kokku loomi 333 liigist. Tallinna Loomaaias on maailma suurim kaljukitsede väljapanek. Laste lemmikuiks on lõbusad ahvid ja muidugi ka jääkarud, kes sooja ilmaga vees sulistavad.

Palun tõmba ring ümber õigele  vastustähele.*

A. Maailma esimesi metsloomakollektsioone oli:

a) Hiinas;

b) Viinis;

c) Tallinnas.

B. Tallinna Loomaaed kolis Veskimetsa:

a) 1925. aastal;

b) 1939. aastal;

c) 1983. aastal.

C. Meie loomaaias on maailma suurim:

a) lindude väljapanek;

b) ahvide väljapanek;

c) kaljukitsede väljapanek.

D. Loomi on Tallinna Loomaaias ühtekokku:

a) 94 liiki;

b) 113 liiki;

c) 333 liiki.

E. Laste lemmikuiks on:

a) kaljukitsed;

b) kahepaiksed;

c) jääkarud.

*Autorite töökäsku on muudetud.

15.

Loe tekst läbi ja täida ülesanne selle lõpus.

Rocca-al-Mares, kaheksa kilomeetri kaugusel Tallinna südamest, asub kaunis pargis mere kaldal Eesti Vabaõhumuuseum. Niisuguseid muuseume hakati rajama 19. sajandi lõpus, esimene neist oli Stockholmi vabaõhumuuseum (avatud 1891).

Meie vabaõhumuuseum rajati aastal 1957. Rocca-al-Mare nimetus pärineb siin varem asunud suvemõisalt (ehitatud 1863) ja tähendab eesti keelde tõlgituna kaljut mere ääres. Praegu hõlmab vabaõhumuuseum 84 hektari suuruse maa-ala. Mitmest Eesti paigast siia toodud 68 taluhoonet heidavad valgust maarahva elule 18. ja 19. sajandil. Külapilti täiendavad tuuleveskid ja üks vesiveski ning ainulaadne väike puukirik. Maikuust oktoobrini on avatud ka külakõrts ja käsitöö müügikohad, nädalavahetustel korraldatakse regulaarselt kontserte; lastele pakub kõige enam lõbu sõit hobuvankriga.

Palun tõmba ring ümber õigele  vastustähele.*

A. Rocca-al-Mare tähendab eesti keelde tõlgituna:

a) mereäärne kalju;

b) vabaõhumuuseum;

c) suvemõis.

B. Vabaõhumuuseumi territooriumi suurus on:

a) 8 hektarit;

b) 68 hektarit;

c) 84 hektarit.

C. Eesti Vabaõhumuuseum rajati:

a) 1863. aastal;

b) 1891. aastal;

c) 1957. aastal.

D. Lastele pakuvad kõige enam lõbu:

a) tuule- ja vesiveskid;

b) kontserdid;

c) hobusesõidud.

E. Vabaõhumuuseumis toimuvad kontserdid:

a) pühade ajal;

b) suvel pühapäeviti;

c) maikuust oktoobrini.

*Autorite töökäsku on muudetud.

16.

Kirjuta lünkadesse sobivad sõnad.

Tangud ja jahud saadakse viljateradest. Ennemuiste hõõruti _____________________ jahuks käsitsi, kahe lameda käsikivi vahel. See oli väga vaevaline __________________. Siis hakati viljateri __________________________ veskites. Veskis töötas ____________________, kogu ümbruses lugupeetud meister. Rasked veskikivid pani _____________________ vesi või tuul. Vesiveskid ______________________ jõgedele, kus langeva _____________________ jõud pani vesiratta liikuma. _________________ ehk tuulikud ehitati lagedamatele ja kõrgematele ______________________. Nüüdsed ______________________ töötavad enamasti elektri jõul.

17.

Kirjuta lünkadesse sobivad sõnad.

Käesoleva sajandi kolmekümnendail __________________ oli põder meil haruldane _____________, nüüd on kõik metsad __________________ jälgi täis. Sügisel, kui puudelt langevad _______________________, kogunevad nad karjadesse ja sügava lumega _____________________ liiguvad energia kokkuhoiu mõttes ________________________. Mõnes männinoorendikus peatuvad nad nädalaid, sest _______________________ on seal rikkalikult kaetud. Edasi minnakse sedamööda, kuidas _____________________ jätkub. Põder ei söö oma toidulauda korraga _________________________, kuid sagedasest kärpimisest jäävad ___________________ kiduraks ja kuivavad.

18.

Kirjuta lünkadesse sobivad sõnad.

Sadu on lõppenud ja nii ______________________, kui silm ulatub nägema, sirendab ________________ lumevaip nagu valge täiskirjutamata paberileht, millele metsloomad ei ole jõudnud veel ___________________ teha. Valgejänes magab põõsa all ja kui ta _________________ otsima lähebki, ________________ magamiskoha kõige lähemast ___________________. Sellest, et iga liigne samm ____________________ asukoha reeta, on metsloomad väga __________________ teadlikud. Loodusliku ___________________ tõttu on ellu _____________________ vaid ettevaatlikud.

19.

Pane puuduvad komad ja kirjuta pärast teksti kohta 4 erisuguse sõnaga algavat küsimust.

Inimese lähimad sugulased loomariigis on inimahvid kuid me ei põlvne praegu maakeral elavatest gorilladest šimpansidest ega orangutangidest vaid meil olid inimahvidega ühised eellased. Need elasid palju miljoneid aastaid tagasi ning surid välja juba väga ammu. Kui inimene arenes ja püsti kõndima õppis siis ei olnud tal edasiliikumiseks enam käsi vaja. Nüüd võtsid meie esivanemad käed appi selleks et loomi jahtida ja mitmesuguseid töid teha. Algul kasutasid nad lihtsalt kive või kaikaid aga hiljem õpiti ka luust kivist ning pikapeale metallistki tööriistu valmistama.

1. __________________________________________________________

2. __________________________________________________________

3. __________________________________________________________

4. __________________________________________________________

 

20.

Pane puuduvad komad ja kirjuta pärast teksti kohta 4 erisuguse sõnaga algavat küsimust.

Signaalide keelt kasutatakse tänapäeval maal merel ja õhus. Ei rongid ega laevad lennukid ega autod tule toime signaalide ehk märguanneteta. Tänaval annavad signaale edasi valgusfoorid või muud liiklusmärgid aga ka kõik sõidukijuhid.

Tänaval märkame et kõik autod ning teised mootorsõidukid hoiduvad paremale poole. Kui sõiduteel on ühes suunas liiklemiseks kaks rada siis nimetatakse seda kaherealise liiklusega tänavaks. Ka jalakäijad peavad hoiduma kõnnitee paremale poole sest nii ei takista nad vastutulijaid ega sega möödujaid.

1. __________________________________________________________

2. __________________________________________________________

3. __________________________________________________________

4. __________________________________________________________

21.

Pane puuduvad komad ja kirjuta pärast teksti kohta 4 erisuguse sõnaga algavat küsimust.

Sada miljonit aastat või veel rohkemgi aega tagasi elas maakeral hiidsisalikke ehk dinosauruseid: brontosauruseid türannosauruseid ja stegosauruseid. Brontosaurus oleskles tavaliselt kaelani soos järves või jõevees. Selle imeeluka pikkus küündis kahekümne meetrini aga ta kaal võrdus peaaegu kümne elevandi omaga. Ta saba oli eriti pikk kuid ometi kaelast lühem. Arvatakse et kui brontosaurus liikus siis värises maa ta jalge all ning kostis otsekui tumedat kõuemürinat. Sellest see pikim ja raskeim sisalik oma nime saigi. Kuuekümne miljoni aasta eest surid hiidsisalikud välja sest neil ei jätkunud enam süüa.

1. __________________________________________________________

2. __________________________________________________________

3. __________________________________________________________

4. __________________________________________________________

22.

Kriipsuta läbi sõnad ja väljendid, mis teksti ei sobi.

Kohv on tume mõrkjas ergutav jook ja söök. Kohvipuu seemned valmivad kahekaupa tähendades marjas. Pruuniks kõrvetatud kahemeetriseid seemneid nimetatakse kohviubadeks või hernesteks. Kohvipuu on Aafrika kivist taim, kuid selle künklikku väärtust mõisteti mujal: roosa väsimuse peletamiseks jõid kohvi araablased, kes tõidki selle Euroopasse, kus hakati kohvi aina rohkem kinni armastama. Kohvikutest said Euroopa pealinnades ja basseinides, eriti Pariisis, Peipsil ja Viinis, haritlaste, imikute, kunstnike ja poliitikute kuulsad kooskäimiskohad. Linlaste tavana jõudis kohvijoomine üleeile ka Eestisse.

Kohvipuid kasvatatakse suurel hulgal Lõuna-Ameerikas, eriti ulatuslikud kohviistandused on Brasiilias ja Eestis. Kohvi valmistamiseks tuleb kohvioad arvutiga jahvatada, kohvipulbrile keeva vett valada ning rasva kaane all seista lasta.

23.

Kriipsuta läbi sõnad ja väljendid, mis teksti ei sobi.

Looduse rütm on iidsetest aegadest peale olnud ühesugune. Päike tõuseb igal hommikul voodist ja läheb õhtul tagasi looja, septembri kuu kasvab kilomeetri ja kahaneb ikka ja jälle. Aastaajad vahelduvad öösiti järjekindlalt ühtviisi: loodus ärkab alati kevadel, teeb suve läbi tööd, annab sügisel korstnale saagi ja jääb siis talveunne, et kevadel puhanuna uut triibulist ringi alustada.

Täpselt nõnda elas vanasti ka suurlinna talu. Varakevadel parandas peremees labidaga põllutööriistu, valmistuti suvetöödeks ja filmivõteteks. Kõige kiirem tööaeg oli kevadest sügiseni, kellelgi ei tulnud mõttesse suvel puhkust võtta ega süüa. Sügisel, kui vili oli salves või meres, jäi kaladel välitöid vähemaks ning purjeka elu koondus tarre. Nüüd võis kergemalt hingata, endale enam hõlpu lubada ning rohkem magada. Talu jäi koos loodusega karude talveunne.

24.

Kriipsuta läbi sõnad ja väljendid, mis teksti ei sobi.

Kuum tee on hea januleevendaja nii põhjamaa soojas pakases kui ka lõunamaa palavuses. Igihaljas teepõõsas, mille lehti ja õunu joogi tegemiseks nopitakse, küntakse ja kuivatatakse, on pärit meie mandri vastasküljelt, Lõuna-Hiinast. Sellest kirjaniku nimigi — hiina tee. Varakult levis tee Jaapanisse, kus selle joomisest kujunes pühalik matemaatiline toiming. Et teevesi sahtlis ära ei jahtuks, võeti Venemaal eile kasutusele pidevalt vett ja puid keetev anum — samovar. Tulikuuma teed rüübati alustassilt või koerte erilise hoidjaga plekist teeklaasist. Aasias juuakse kirbet rohelist teed silmata ja kõrvata tassist — piaalist. Mongolid joovad teed mageda soola ja võiga, inglased piimaga, venelased tükksuhkru või liivateradest keedisega. Eestis tehakse asfaltkattega teed tihti ka meie maa taimedest: pärnaõitest, haukuvaist vaarikavartest, piparmündist jm.

II Kolleegide ja enda koostatud materjale

1. Vulkaanid

Ega tegelikult tea täpselt teadlasedki seda, mis toimetused Maa sügavustes alati toimuvad. Küllap seal mõne koha peal ikka päris palav peab olema, nõnda et isegi kivimid üles sulavad. Niisuguseid tulipalavaid hõõguvate sulakivimite koldeid asub mitmel pool maapinna all. Tasapisi uuristavad need tee ka maapinnale. Sealt voolav sulakivim moodustab avause ümber tardudes mäekese. Iga purskav tulemägi kasvab.

Vulkaanidest väljapaiskunud tuha ja murenenud kivimite segust muda armastavad eriliselt taimed. Nii on inimesedki neile järele kolinud ning oma põllud lausa tuhamägede nõlvadele rajanud. Paljud vulkaanid hakkavad pärast sajandipikkust tukkumist tööle ja see võib tähendada suurt õnnetust.

Nõnda juhtus ligi 2000 aastat tagasi Itaalias, kus elustus Vesuuvi-nimeline vulkaan. Kahjuks oli mõnus ilmastik, taevasinine meri ja viljakas muld lähedusse meelitanud väga palju inimesi. Vulkaani ümbrus oli täis rikkaid ja kauneid linnu.

Ühel augustiõhtul kerkis mäe kohale must pilveke. See paisus ja kattis peagi kogu ümbruse. Majad hakkasid maa-alustest tõugetest kõikuma ning inimesed pidid otsima varju rahena sadama hakanud kivitükkide eest. Kuid kõige hirmsam oli toosama sulanud tulikuum kivim, mis seejärel kosena mööda mäenõlvu alla voolas ning mattis lühikese aja jooksul enda alla kõik need kaunid linnad ja külad. Vähesed inimesed pääsesid, õnneks leidus nende seas ka mees, kes selle sündmuse meie jaoks kirja pani.

Harva tegutsevate tulemägede kõrval leidub ka teisi, mis töötavad kogu aeg. Selline on näiteks Lipari saarestikus kerkiv vulkaan. See suitseb ja viskab oma avausest väikeste vaheaegadega mürinal hõõguvaid kivimitükke välja. Need pursked on aga nii tagasihoidlikud, et ei ohusta kedagi. Vastupidi — need on isegi kasulikud, sest öösel on leegitsevad plahvatused laevadele looduslikuks majakaks.

Nõnda ei pruugigi vulkaanid alati inimesele pahanduseks olla. Tihtipeale kasutatakse nende poolt maapinnale heidetud kivimeid ehitusmaterjalidena. Armeenia pealinn Jerevan on ehitatud sellisest kivimist nimega tuff. Ka kaunid ja tohutult tugevad teemandid on aegade jooksul vulkaanide maa-alustes laboratooriumides valminud.

Maailma kõige suurem vulkaan asub Lõuna-Ameerikas Argentiinas ja kannab naljakat nime Tupungato. See on niisama kõrge kui 20 ülestikku pandud Suurt Munamäge. Kõige rohkem vulkaane asub Jaapanis. Neid on seal üle 50. Seetõttu kutsutakse Jaapanit tulemägede maaks. Meil Eestis pole see-eest ühtegi tulemäge…

Täheke 2, 1993

Palun vali loetud teksti põhjal lause lõpetamiseks õige variant ning tõmba numbrile ring ümber.

1. Tulipalavad hõõguvad sulakivimite kolded asuvad mitmel pool

a) mägede tipus
b) maapinna all
c)  sügavates metsades

2. Vulkaanidest väljapaiskuvad tuha ja murenenud kivimite segust mulda armastavad

a) linnud
b) taimed
c) lepatriinud

3. Vesuuvi-nimeline mägi elustus

a) 200 aastat tagasi
b) 20 000 aastat tagasi
c) 2000 aastat tagasi

4. Vesuuvi ümbruses paiknesid

a) rikkad ja kaunid linnad
b) lagedad tühjad kõrbed
c) ääretud karjamaad

5. Tihtipeale kasutatakse vulkaanide poolt maapinnale heidetud kivimeid

a) killustiku tegemiseks
b) uute maanteede rajamiseks
c) ehitusmaterjaliks

6. Armeenia pealinn on ehitatud kivimist nimega

a) graniit
b) obsidiaan
c) tuff

7. Maailma kõige suurem vulkaan asub

a) Põhja-Ameerikas
b) Lõuna-Aafrikas
c) Lõuna-Ameerikas


8. Jaapanit kutsutakse

a) Tulemägede Maaks
b) Tuhamägede Maaks
c) Taevamägede Maaks          

(Õiged vastused: 1b, 2b, 3c, 4a, 5c, 6c, 7c, 8a)

 

2. Haugiemand

Palun loe lugemispala läbi ja vasta küsimustele pala lõpus, tõmmates ringi ümber õigele tähele.

Väikese Jänijõe vaikses käärus oli haugiemanda kodu – kõrkjatukk kolme hundinuiaga. Seal ta oma naabrite — särgede, ahvenate ja lepamaimude meelest liigutas uimi juba mäletamatutest aegadest peale. Emand oli vana, võibolla varsti kümneaastane. Ega haugid naljalt kauem elagi. Ja suur oli see emand ka — poolteist meetrit pikk, peast sabani mõõta.

Keegi ei tülitanud vana haugipurakat. Väiksemad kalad andsid emandale alati aupaklikult teed. Siin jõekäärus pelgas saaki luurata isegi ablas kalakütt — vesimutt. Kui ta oleks vaid tulnud, kohe oleks leidnud paiga haugi kõhus. Aga naabruses elunevaist väiksemaist kaladest pidas emand lugu. Ainult õige harva neelas ta mõne väetiks jäänu alla. Haug ujus toidupoolist muretsema hoopis kaugemale. Seal püüdis ühe priskema uimeväristaja kinni ja selleks päevaks talle söögist aitas.

Varakevadel, kui jõgi suurvee aegu üle kallaste ajas, läks haugiemand kaasat otsima. Ta vahetas siis oma tumehalli rüü särava tumerohelise vastu. Rännakut alustas päevavalges, et silmad kõike ümbritsevad paremini seletaks. Veehääli kuulatas ta külgedel asuvate kõrvakeste — külgjoontega. Aga ise oli ta tumm, sest häält teha haug ei oska.

Haugiemand ujus jõest Käbiojja. Seal kohtas ta endast väiksemat haugiisandat. Üheskoos ujuti siis madalasse luhavette. Võimsa sabalopsuga hirmutas emand teised kalad eemale ja sundis metspardigi lendu. Isegi konnad jätsid krooksumise järele. Emand hakkas vette, rohututtide vahele, marjateri heitma. Teri oli tuhandeid. Oja ääres teritas kõrvu reinuvader ja pidas plaani, kas kasta kasukas jahedasse vette ja püüda haugipurikas kinni või jätkata hiirejahti. Kõrgel kuuseladvas kükitas kalakotkas ja passis üksisilmi veest väljaulatuvat haugiselga. Päev läks mööda ja alles õhtu eel lendas kotkas vee kohale, mõõtis tiibadega veheldes haugi suurust ja ründas. Rännakust ja kudemisest väsinud haugiemand ei suutnud kotkale vastu hakata. Kotkas sai kõhu mitmeks päevaks täis.

Käbioja luhavees olevaid marjateri sõid pisikesed kalad ja vesimutid. Teradest kasvas ainult mõnisada haugilast. Nad kosusid kiiresti. Kui elamine luhalombis kitsaks jäi, ujusid haugilapsed niretpidi ojja. Neist paljud said rännuteel otsa. Sügiseks jõudis Jänijõkke vaid kümmekond hauginolki. Kuid need olid juba vaksapikkused. Ja igaüks neist leidis endale kodu — kõrkjatuka, kus võis ohu korral redutada ja öösel tukkuda.

Täheke 7, 1973

1. Kus elas haugiemand?

a) mere kaldal pilliroos
b) Jänijõe käärus kõrkjatukas
c) Käbiojas

2. Kui vana oli haugiemand?

a) 5-aastane
b) 20-aastane
c) 10-aastane

3. Kuidas suhtusid teised vee-elanikud haugi?

a) kartsid teda
b) naersid vanakese üle
c) aupaklikult

4. Millisel aastaajal otsivad haugid kaasat?

a) talve hakul
b) varakevadel
c) varasuvel

5. Kuidas peletas haugiemand teised oma kudemispaigast eemale?

a) võimsa sabalupsuga
b) hirmsa välimusega
c) ultraheliga

6. Kes ründas haugiemandat kudemiskohal?

a) reinuvader
b) kobras
c) kalakotkas

7. Kes sõi marjateri, mida haugiemand luhavette oli jätnud?

a) vesimutid
b) teised haugid
c) pisikesed kalad

8. Mitu hauginolki jõudis sügiseks Jänijõkke?

a) paarsada
b) sadakond
c) kümmekond

(Õiged vastused: 1b, 2c, 3c, 4b, 5a, 6c, 7a, c, 8c)

3. Reisijakaardi  täitmine

Anna kontrollis oma pagasi veelkord üle. Kõik oli korras. Piletid, raha ning uhiuus pass (nr. 399426, välja antud Tartus 14.10.99). fotolt vaatasid vastu tõsised silmad, must lokkis juuksepahmakas ning lai nina. Anna-Mari Rinne, sündinud Valgas 18. juulil 1974, isikukood 37407182814, Eesti kodanik.

Kõik oli laitmatu. Anna kavatses olla tubli Eesti esindaja, et kogu Tartu võiks tunda tema üle uhkust. Mõelda vaid — Tartus, Tiigi tänava majas nr. 78 elas tütarlaps, kes pidi minema Rootsi esindama oma maad Läänemeremaade Mängudel kõrgushüppes. Loodetavasti läheb tal hästi.

Reis Rootsi, Malmösse pidi algama 15. juulil.

Anna pani oma passi käekotti tagasi ning hakkas unistama eelseisvast suurest seiklusest.

Rootsi tollis anti Annale reisijakaart. Palun täida see tema asemel.

PALUN KASUTA TRÜKITÄHTI

 

1. PEREKONNANIMI:

 

2. KÕIK EESNIMED:

 

3. SÜNNIKOHT:

 

4. SÜNNIAEG:

 

5. KODUNE AADRESS:

 

6. REISI EESMÄRK (vali üks):

1 Äri          2 Sugulaste külastamine

3 Puhkus  4 Muu _____________________

 

ALLKIRI:
7. PASSI NR.:

 

AMETLIKUD MÄRKUSED: (Jätke tühjaks!)