Käänded. Küsimused. Käändelõpud
Et käänamine tuleb väga hästi omandada (ilmselt vabariikliku tasemetöö üks osa), siis pole võõrsõnalistele terminitele siin tähelepanu pööratud.
Kohe alguses võiksid õpilased saada käänamise tabeli, mida nad võiksid pidevalt vaadata nii esimeste harjutuste tegemisel kui ka iseseisva õppimise ajal. Tabel võib olla näiteks selline:
Käänded |
Küsimused |
Ainsus |
Mitmus |
Nimetav
Omastav
Osastav
Sisseütlev
Seesütlev
Seestütlev
Alaleütlev
Alalütlev
Alaltütlev
Saav
Rajav
Olev
Ilmaütlev
Kaasaütlev |
kes? mis?
kelle? mille?
keda? mida?
kellesse?millesse?kuhu?
kelles? milles? kus?
kellest? millest? kust?
kellele? millele? kuhu?
kellel? millel? kus?
kellelt? millelt? kust?
kelleks? milleks?
kelleni? milleni?
kellena? millena?
kelleta? milleta?
kellega? millega? |
meister,äri
meistri,äri
meistrit,äri
meistrisse
meistris
meistrist
meistrile
meistril
meistrilt
meistriks
meistrini
meistrina
meistrita
meistriga |
meistrid, ärid
meistrite,äride
meistreid
meistritesse
meistrites
meistritest
meistritele
meistritel
meistritelt
meistriteks
meistriteni
meistritena
meistriteta
meistritega |
Kindlasti peaks käänamistabel olema kleebitud tugevamale paberile ning igas eesti keele tunnis kaasas. Samas võib ka paljundada meie õpilehe tabelit esimeselt leheküljelt.
Käändsõnu on eesti keeles 4 liiki:
Nimisõnad
Omadussõnad
Arvsõnad
Asesõnad
Harjutus 1
A aknale – alaleütlev, valgest – seestütlev, autot – osastav, õunu – osastav, pikaks – saav, kümnega – kaasaütl, järv – nim, ilusasse – sisseütl, hirmsana – olev, koeraga – kaasaütl, viieni – rajav, jonnimist – os, väiksena – olev
B tarkus – nim, miljon – nim, peremehel – alalütl, Kaarel – nim, põdra – om, toredasse – sisseütl, jala – om, saarmas – nim, rõõmsameelsele – alaleütl, maasikatelt – alaltütl, meremeheks – saav, jõeni – rajav, hulljulgeks – saav, valguseta – ilmaütl, vette – sisseütl, tuld – os, vurriga – kaasaütl, lehehunnik – nim, mõtetega – kaasaütl, hüppe – om
Harjutus 2
A
merest -
poiss -
rebasel -
suurt -
seitse -
näoga -
kasuka -
võsasse - |
millest? kust? seestütlev-
kes? nimetav
kellel? alalütl
missugust? os
mitu? nim
millega? kaasaütl
mille? om
millesse? kuhu? sisseütl |
kukalt -
jutust -
tuhande -
hirm -
rajani -
sarveta -
allikat -
üksikus - |
mida? os
millest? seestütl
mitme? om
mis? nim
milleni? rajav
milleta? ilmaütl
mida? os
missuguses?seesütl |
B
tammena -
tarkust -
tugeva -
teed -
taevani -
talvine -
talda -
tähtsat - |
millena? olev
mida? os
missuguse? om
mis? nim
milleni? rajav
missugune? nim
mida? os
missugust? os |
teater -
taibukalt -
taluks -
tolmuses -
tordita -
töölise -
tiirlev -
tahvliga - |
mis? nim
missuguselt? alaltütl
milleks? saav
missuguses? seesütl
milleta? ilmaütl
kelle? om
missugune? nim
millega? kaasaütl |
C
saabast -
saarepuu -
sajasse -
salanõust -
seaduslik -
seebiga -
seieri -
segadust -
selgrooga -
semuna - |
mida? os
mis? nim
mitmesse? sisseütl
millest? seestütl
missugune? nim
millega? kaasaütl
mille? om
mida? os
millega? kaasaütl
kellena? olev |
seinas -
sepale -
sportlast -
sabaks -
saarlane -
sarvilist -
savini -
sedelil -
seljast -
siduja - |
milles? kus? seesütl
kellele? alaleütl
keda? os
milleks? saav
kes? nim
missugust? os
milleni? rajav
millel? alalütl
millest? kust? seestütl
kes? nim |
D
udune -
uudisest -
uudsena -
uhkeks -
uinakust -
ujumist -
ukse -
umbkaudne -
uus -
uimega - |
missugune? nim
millest? seestütl
missugusena? olev
missuguseks? saav
millest? seestütl
mida? os
mille? om
missugune? nim
missugune? nim
millega? kaasaütl |
uisk -
ukerdaja -
ust -
ummikus -
umbrohu -
uneta -
unne -
uru -
ussini -
uuriva - |
mis? nim
kes? nim
mida? os
milles? kus? seesütl
mille? om
milleta? ilmaütl
millesse? kuhu? sisseütl
mille? om
kelleni? rajav
missuguse? om |
E Ühes osas ühesugune täht; tähestikus s, t, u
Õpikaart käänete kohta peaks nüüd kindlasti valmis olema.
Harjutus 7
A
haned - kes? m nimetav
metsas - milles? kus? a seesütl
vareste - kelle? m omastav
sinine - missugune? a nimetav
taskusse - millesse? kuhu? a sisseütl |
tuulist - missugust? a os
juusteni - milleni? m rajav
Taavile - kellele? a alaleütl
kõrvade - mille? m omastav
aias - kus? a seesütl |
B
rohtu - mida? a osastav
rohelise - missuguse? a omastav
kapist - millest? kust? a seestütl
laudade - mille? m omastav
kibe - missgune? a nim |
tablette - mida? m os
kõrgel - missugusel? a alalütl
uksena - millena? a olev
terveks - missuguseks? a saav
Triinuga - kellega? a kaasaütl |
C
keelt - mida? a os
rasked - missugused? m nim
hirm - mis? a nim
kuldse - missuguse? a om
merele - kuhu? a alaleütl
tillukest - missugust a os |
julgena - missugusena? a olev
häälega - millega? a kaasaütl
taimede - mille? m om
hammaste - mille? m om
sarvist - millest? m seestütl
sarvest - millest? a seestütl |
Harjutus 8
A
koortest - millest? m seestütl
tillukest - missugust? a os
minuga - kellega? a kaasaütl
laiana - missugusena? a olev
temani - kelleni? a rajav
jutud - mis? m nim
elevante - keda? m os |
apelsine - mida? m os
sõbrad - kes? m nim
lennukeis - kus? m seesütl
firmad - mis? m nim
rahaliste - missuguste? m om
kuulekad - missugused? m nim
õpilastega - kellega? m kaasaütl |
B
jalgadega - millega? m kaasaütl
kolmele - mitmele? a alaleütl
loomad - kes? m nim
muret - mida? a os
meist - kellest? m seestütl
lõplikku - missugust? a os
põõsaste - mille? m om
kolmesse - mitmesse? a sisseütl
Kaiest - kellest? a seestütl
lõhkumist - mida? a os |
tugevateks - missugusteks? m saav
kaaslased - kes? m nim
sind - keda? a os
igaühele - kellele? a alaleütl
karjumine - mis? a nim
jämedais - missuguseis? m seesütl
vanaisa - kes? kelle? keda? a …
triibulised - missugused? m nim
Paideni - milleni? a rajav
lastel - kellel? m alalütl |
Harjutus 13
A
säde|t - mida? a os
arsti|ks - kelleks? a saav
käe|ga - millega? a kaasaütl
ema|le - kellele? a alaleütl
akna|sse - millesse? kuhu? a sisseütl
vaadi - mille? a m
paju|le - millele? kuhu? a alaleütl
auto|ni - milleni? a rajav |
lapse|na - kellena? a olev
kevad - mis? a nim
rõõmu|ga - millega? a kaasaütl
soojuse - mille? a om
kartulid - mis? m nim
ketaste|ga - millega? m kaasaütl
lindude|s - kelles? m seesütl
patju - mida? m os |
B
une|st - millest? a seestütl
kraavi|s-milles? kus? a seesütl
hobusei|l - kellel? m alalütl
talve|le - millele? a alaleütl
platsi|lt-millelt? kust? a alaltütl
tänavai|ks - milleks? m saav
lauljai|lt - kellelt? m alaltütl
laulude|ni - milleni? m rajav
autode - mille? m om
saadiku - kelle? a om
mõtted - mis? m nim
tütar - kes? a nim |
oru|ni - milleni? a rajav
varemete - mille? m om
poega - keda?/millega? a os/kaasa
mängud - mis? m nim
nimi - mis? a nim
kooli|s - kus? a seesütl
lapse - kelle? a om
suve|ks - milleks? a saav
okste|lt - millelt? m alaltütl
kuuse - mille? a om
maa|lt - millelt? kust? a alaltütl
õhu|ta - milleta? a ilmaütl |
C
laua|ni - milleni? a rajav
sõprade|ga - kellega? m kaasaütl
voodi|lt - millelt? a alaltütl
värske|lt - missugustelt? a alaltütl
kõrgete - missguste? m om
vette - millesse? kuhu? a sisseütl
tundide|ni - milleni? m rajav
ootajad - kes? m nim
tarkus - mis? a nim
minu|s - kelles? a seesütl
õed - kes? m nim
kaevu|st-millest? kust? a seestütl |
koera|na - kellena? a olev
pliidi|st - millest? a seestütl
õpilane - kes? a nim
julgete - missuguste? m om
arga - missugust? a os
tulle-millesse? kuhu? a sisseütl
õpikute|ks - milleks? m saav
töötajai|l - kellel? m alalütl
vend - kes? a nim
mei|s - kelles? m seesütl
sõber - kes? a nim
väsimus - mis? a nim |
D
juure - mille? a om
juurte|ni - milleni? m rajav
ilma|ga - millega? a kaasaütl
kehv - missugune? a nim
lugu - mis? a nim/ mida? a os
matkade|lt - millelt? kust? m alaltütl
nõud - mis? m nim/mida? a os
seente - mille? m om
leibade|st - millest? m seestütl
Karl - kes? a nim
soola|st-millest? a seestütl /missugust? a os
igaüks - kes? a nim |
seiklus|t - mida? a os
koopai|sse - millesse? m sisseütl
lõkkei|s - milles? m seesütl
öiste - missuguste? m om
telkide - mille? m om
tema|l - kellel? a alalütl
nuku - mille? a om
saabas|t - mida? a os
tütre|ga - kellega? a kaasaütl
päikese - mille? a om
loomad - kes? m nim
juhi|le - kellele? a alalütl |
Etteütlus
Kui kätte on jõudnud sügis, siis muutub palju inimeste elus. Lapsed tulevad kooli õppima ning loodavad saada häid hindeid. On rohkesti tegemist samuti aias ja põldudel, sest tuleb lõpetada kõik vaajlikud tööd. Nii varub peaaegu iga eestlane endale talveks kartulit, kapsast, porgandit ja sibulat. Ema tegi moosi, salateid ja mahlu ning meie aitasime teda. Lõpuks tõime tuppa kõrvitsad ning korjasime viimased õunad. Kui aed oli riisutud ning praht põletatud, oli korras ümbrust mõnus vaadata.
Ka läheb sügisel õhtul varem pimedaks ning juba kuue ajal oleme tavaliselt toas. Siis jõuab veel järgmiseks päevaks õppida, mõnd filmi vaadata või uut raamatutu lugeda.
Iga tarkus tuleb õppides.
(103 sõna)
Sügisel ilmunud normide järgi peaks 6. klassi etteütluses olema 80 — 100 sõna.
Harjutus 14
A
otsuste - mille? m om
minu|le - kellele? a alaleütl
ilusate - missuguste? m om
naise|ks - kelleks? a saav
pilvede|st - millest? m seestütl
mehe - kelle? a om
jutu|le - millele? a alaleütl
tuhvlei|s - milles? m seesütl
pea - mis?/mille? a nim/om
õunu - mida? m os
sõna|ni - milleni? a rajav
rööbaste|st - millest? m seestütl
väleda|t - missugust? a os
õppijai|s - kelles? m seesütl |
inimese|l - kellel? a alalütl
käände|s - milles? a seesütl
sajandei|l - millal? m alalütl
aukude - mille? m om
augu - mille a om?
juuste|ga - millega? m kaasaütl
põrandai|lt - millelt? m alaltütl
kandiline - missugune? a nim
oimukoht - mis? a nim
sündmused - mis? m nim
suhkru|t - mida? a os
pähklid - mis? m nim
koerte - kelle? m om
riikide|s - kus? m seesütl |
B
lae|s - kus? a seesütl
uba - mis? a nim
toa - mille? a om
loa|l - millel? a alalütl
tera - mis?/mille?/mida?
Kai - kes?/kelle?
au - mis?/mille?
koi - kes?/kelle?
oa - mille? a om |
Mai - kes?/kelle?
mai - mis?/mille?
poe|s - kus? a seesütl
meri - mis? a nim
tul|d - mida? a os
tall - kes?/mis? a nim
väle - missugune? a nim
ta|l - kellel? a alalütl
Ain - kes? a nim |
Harjutus 15
Nimetav
Omastav
Osastav
Sisseütlev
Seesütlev
Seestütlev
Alaleütlev
Alalütlev
Alaltütlev
Saav
Rajav
Olev
Ilmaütlev
Kaasaütlev |
kes?
kelle?
keda?
kellesse?
kelles?
kellest?
kellele?
kellel?
kellelt?
kelleks?
kelleni?
kellena?
kelleta?
kellega? |
mis?
mille?
mida?
millesse? kuhu?
milles? kus?
millest?kust?
millele?kuhu?
millel? kus?
millelt? kust?
milleks?
milleni?
millena?
milleta?
millega? |
kala
kala
kala
kala|sse
k a l a| s
kala|st
kala|le
kala|l
kala|lt
kala|ks
kala|ni
kala|na
kala|ta
kala|ga |
tool
tooli
tooli
tooli|sse/tooli
t o o l i |s
tooli|st
tooli|le
tooli|l
tooli|lt
tooli|ks
tooli|ni
tooli|na
tooli|ta
tooli|ga |