KÄÄNDSÕNAD: ÕPETAJALE

Arv. Mitmuse tunnus. Ainult ainsuses või mitmuses

Oluline kastides märkida kindlasti värviga.

Harjutus 1

karudega, mägrad, ilvesteni, jäneste, hunte, nugised, hirvedes, kährikuist, metskitsi, oravateta,põtru, rebaseile.

Need kõik on metsloomad, kes elavad Eestis (Eestimaal).

Harjutus 3

männid, kuuski, kadakais, pärnadest, tammedena, jalakate, sangleppi, vahtraist, haabadeta, lehistega, pajudeni, kaskedeks.

Need puud saab jagada kahte rühma ning siis on neli neist okaspuud (mänd, kuusk, kadakas, lehis) ja ülejäänud lehtpuud.

Harjutus 4
karudega

mägrad

jäneste

põtru

hirvedes

kährikuist

hunte

ilvesteni

metskitsi

rebaseile

oravateta

nugised

 kellega?

kes?

kelle?

keda?

kelles?

kellest?

keda?

kelleni?

keda?

kellele?

kelleta?

kes?

karuga

mäger

jänese

põtra

hirves

kährikust

hunti

ilveseni

metskitse

rebasele

oravata

nugis

Harjutus 5

Lisanäiteid:

armastus, armukadedus, haledus, pimedus, elu, hirm, intelligents, _________________

hõbe, raud, __________________________________________________________

sool, manna, tärklis, riis, ________________________________________________

bronhiit, angiin, mumps, nohu, ____________________________________________

sõpruskond, elanikkond, ________________________________________________

amper, _____________________________________________________________

lihtminevik, täisminevik, enneminevik, tulevik

põhi, lõuna, lääs, loe, kirre, edel, kagu

kraam, ______________________________________________________________

Harjutus 6

männid (mis?) – (üks) mänd, kuuski (mida?) – (ühte) kuuske, kadakais (kus?) – (kus? ühes) kadakas, pärnadest – pärnast, tammedena – tammena, jalakate – jalaka, sangleppi – sangleppa, vahtraist – vahtrast, haabadeta – haavata, lehistega – lehisega, pajudeni – pajuni, kaskedeks – kaseks.

Harjutus 7

1) paju

2) vaher, kask

3) pärn

4) tamm

5) tamm; laulupeol dirigentidele; edukatele sportlastele, olulise võistluse võitjaile pannakse pärjad tavaliselt kaela ja see on suur austuse ja lugupidamise märk.

6) kask, kadakas; tervise tugevdamiseks

7) metsloomadele; tavaliselt kasest

8) haab; vaeslaps olevat temale toetudes kartnud ja värisenud ning sellest lehed värisevadki

9) lehis

10) haab ja vaher

11) mänd, kuusk, lehis; tegelikult on ka kadaka viljad käbid, kuigi eestlased neid ekslikult marjadeks kutsuvad

12) sanglepp ehk must lepp

13) tõrud on tammel, urvad - kask, paju

14) haav koor

15) paju

Harjutus 8

Lisanäiteid:

1) traksid, ohjad, päitsed, käärid, vurrud, __________________________________

2) matused=peied, ristsed=varrud (__________________), joodud (harilikult mitmuses; joomapidu, eriti perekondliku sündmuse puhul), ___________________________

3) jõulud, näärid, ____________________________________________________

4) rõuged, sügelised, _________________________________________________

5) õeksed, vennaksed, kaksikud, nelikud, viisikud, ___________________________

Harjutus 9

1. Kaksikute andmed karu kohta olid õiged. 2. Kui jõulud lähenesid, sai poiss endale uued püksid. 3. Kolmikud olid küll imearmsad, aga tõid kaasa ka palju muret. 4. Isa ostis talle ka uued traksid. 5. Omapärastele ristsetele paluti auväärne vanaisa, lähedased omaksed ja üks tuttav koolivend. 6. Vana lükkas habeme ja vurrud käega siledaks ning pani prillid ninale. 7. Rööbaspuu ja kang igavlesid võimlemistunni ootel terve koolivaheaja. 8. Algul sundisid tuulerõuged lapse koolist puuduma, siis tulid lisaks kimbutama veel leetrid. 9. Meie (minu) naaber korraldas kevadel talgud. 10. Ohjad, rangid, look  ja päitsed viidi vankrikuuri. 11. Ema otsis õmbluskarbist välja niidi, nõela ja käärid.

Palju tööd ühe tekstiga

Astrid Lindgren, Rootsi, "Vahtramäe Emil"

1. Vahtraoru Emiliaks hüüti üht tüdrukut, kes elas Vahtraorul. See oli väike taltsas (rahulik, _________________________) ning sõnakuulelik (__________________________) plikatirts (tüdrukutirts, plikanähvits, ___________________________), kaugeltki mitte sõnakuulmatu (_______________________________________), nagu Sina vahel oled. Tal olid väiksed (tillukesed, pisikesed, ________________________________________) sinised silmad, veidi kandiline (nurgeline, mitte ümar, ____________________________) kahvatupõskne nägu ning tumedad sirged juuksed. Ta oli viis aastat noor, habras (nõrk, __________________________________________________) nagu väike kitsetall (_____________________________________) ning elas Koerasalu talus.

2. — 4.

väike

sinised

silmad

nägu

juuksed

aastat

missugune?

missugune?

mis?

mis?

mis?

mida?

omadussõna

omadussõna

nimisõna

nimisõna

nimisõna

nimisõna

 

Need on käändsõnad, sest neid saab käänata 14 käändes.

5. a) neljasilbilised on punapõskne, Kassisalu

b) ei saa poolitada (17): üht, kes, elas, see, oli, ning, nii, oled, tal, olid, ning, ta, oli, viis, ning, ta, elas.

6. V a h t | r a | m ä e l, a a s | t a t, p o i | s i | k l u t t, k a u | g e l t | k i,

h ä r | j a | v ä r s s, j u u k | s e d, p u | n a | p õ s k | n e, K a s | s i | s a | l u       

m e t | s i k, ü m a | r i k.

7. Emil on nimi, Vahtramäe ja Kassisalu on kohanimed. Suur algustäht: 1) lause algul; 2) linn; 3) riik; 4) jõgi jne.

8. Täishäälikud ehk vokaalid (9): a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü; puuduvad õ, ö, ü.

9. Klusiilid ehk sulghäälikud (6): g, b, d, k, p, t; puudub b.

10. Elas ? sale, see ? ees, (oli ? ilo).

11. Emiliks, üht, elas, oli, oled, olid, ümarik, oli, aastat, elas.

12. Vahtramäe, kaugeltki, punapõskne, härjavärss.

13. Valga, Viljandi, Võru, Värska, Vasknarva, Vasalemma, Viimsi, Vinni, Virtsu, Vormsi, Vääna, Vargamäe. Vigala, __________________________________________________________

Väike – Maarja, Viru – Jaagupi, Viru – Nigula, Vana – Võidu, Vaste – Kuuste, Vana - Vigala         

14. a) Elle, Ene, Elin, Elina, Epp, Eevi, Elsa, Els, Eneli, Evelin, Eveli, ________________________

b) Enn, Einar, Elmar, Eiko, Eduard, Eedi, Eedu, Esko, ________________________________

15. 65-aastane: kortsuline, kahvatum nahk; veidi küürus; vähem juukseid; aeglased liigutused; ilmsel rahulikum, jõult ehk tugevam, kuid mitte nii energiline.

16. Emil ei käinud veel koolis, sest oli liiga noor. Meil minnakse kooli tavaliselt 6 – 7aastaselt. Põhikool lõpeb 9. klassiga; siis ollakse tavaliselt 14 - 15aastane; gümnaasium lõpetatakse 17 – 18aastaselt. Ülikooli saab PÄRAST gümnaasiumi lõpetamist, kui saadakse sisse konkursiga või kui makstakse ise õppemaks.

Harjutus 10

C ja D osa on võrdse raskusega ning sobilikud väikeseks tööks. Omadussõna küsimused mitmuses võivad olla kahesugused (missugustele? - missuguseile?, või hoopiski ainsuses).

A

jalad — mis?

põõsaste— mille?

teede— mille?

kiiret—missugust?

müüre— mida?

tuuleta— milleta?

haput— missugust?

tuisune—missugune?

jalgu— mida?

teist — mitmendat?

kassilt— kellelt?

teosed— mis?

roosal— missugusel?

viiendas— mitmendas?

valgete—missuguste?

B

ebaviisakat—missugust?

kümnendas—mitmendas?

siniseile—missuguseile?

kõrgeteks—missugusteks?

  hüppamist —mida?

  rohelistega —missugustena?

  jooksmist —mida?

  punasteni —missugusteni?

    kasvamine — mis?

   kolmandal— mitmendal?

   piltidena — millena?

   inimesed — kes?

C

1) kõrvadega—millega?

2) kuuendail—mitmendail?

3) rumalates—missugustes?

4) karupoeg—kes?

5) tarkade—missuguste?

6) tillukese —missuguse?

7) täpilist —missugust?

8)pehmetena—missugustena?

9) kohtumiselt —millelt? kust?

10) kutsika —kelle?

11) raiesmikust— millest? kust?

12) õnnelikele— missugustele?

13) nööridena— millena?

14) maasikailt— millelt?

15) arvutite— mille?

16) tuhandeni— mitmeni?

17) riidekapid— mis?

18) lugemikusse—millesse? kuhu?

19) kohevaist— missuguseist?

20) hirmsate — missuguste?

D

juurteni — milleni?

osavate — missuguste?

mõtteis — missugustes?

seitsmendail — mitmendail?

tahvlite — mille?

kaevudeni — milleni?

pihlakailt — millelt? kust?

tuhandeni — mitmeni?

koopaisse — millesse? kuhu?

jõmpsika — kelle?

peosokid — mis?

küklikele — missugustele?

kanapoeg — kes?

lagendikust — millest? kust?

märkmikusse — millesse? kuhu?

armsate — missuguste?

ruudulist — missugust?

pisikese — missuguse?

hüppamisena — millena?

õnnetuilt — missuguseilt?

E

1) liivale — millele? kuhu?

2) liivadele — millele? kuhu?

3)soojadeks — missugusteks?

4) soojaks — missuguseks?

5) kartul — mis?

6) kartulid — mis?

7) kartulite — mille?

8) kartuliteks — milleks?

9) kartuleiks — milleks?

10) künklikud — missugused?

11) künklik — missugune?

12) künklikku — missugust?

13) künklikkude — missuguste?

14)künklikkudes — missugustes?

15) künklikes — missuguseis?

16) künklikke — missuguseid?

17) küngas — mis?

18) künkad — mis?

F

üks — mitu?

ühesse — mitmesse?

ühtede — mitme(te)?

kümned — mitmed?

kümme — mitu?

kümnete — mitmete?

kümneid — mitmeid?

 üheteistkümne— mitme?

kakssada — mitu?

seitsmendast — mitmendast?

kahele — mitmele?

kahtedele — mitmetele?

Tõnuga — kellega?

Elvas — kus?

Konsonantühendis kirjutatakse iga täht ühekordselt.