Kahepaiksete ehitus

  Rohukonna luustik erineb oluliselt kala omast. Uimedega võrreldes on jäsemete ehituse põhimõtteliseks erinevuseks jäsemete pikenemine ja liigendumine omavahel liikuvalt ühendatud osadeks - eesjalg koosneb õlavarrest, küünarvarrest ja kämblast koos varvastega, tagajalg reiest, säärest ja pöiast koos varvastega. Varvasjäsemed võimaldavad keha toetumist aluspinnale ja liikumist maad mööda. Jäsemed kinnituvad selgroole vöötmeluude abil (vastavalt eesvööde ja tagavööde). 
Kahepaiksete selgroo ja ka kolju ehituse muutused on seotud vajadusega hingata, liikuda ja orienteeruda maismaal. Erinevalt kaladest on selgrool kaela- ja ristluupiirkond, kolju on lai ja madal, avarate silmakoobastega, ala- ja ülalõualuuga. Selgroog on  lühike ja roieteta, roideid asendab rinnaluu. 

Selgroogsete tungimine uude elukeskkonda tõi endaga kaasa ka muutuse toitumises. Kaladega võrreldes on kahepaiksetel edasi arenenud keel ( mis on abiks toidu haaramisel) ja nende suu-neeluõõnde avanevad süljenäärmed, mis kaladel puuduvad. Seedekulgla on jäänud samale arengutasemele nagu nende kaladest eellastel, erinevuseks on tagasoole väljumine kloaaki (looma soole tagaosa laiend, kuhu avanevad mitme elundi juhad). Konnad söövad kõike, millest neil jõud üle käib, peamiselt mitmesuguseid putukaid, kuid ka ämblikulisi, isegi kalamaime, kärnkonnad ka näiteks hiirepoegi. Toidu allaneelamisel tõmmatakse silmamunad silmakoobastesse ja need aitavad  toidupalasid neelu poole suruda - selline nähtus on iseloomulik ainult  amfiibidele. 

Milleks on kahepaiksetel süljenäärmed? 

..............................................................................................................................................................

Millest toituvad konnad talvel? .........................................................................

Kahepaiksed hingavad kahel viisil - kopsudega ja nahaga. Kopsudeks on paarilised seest tühjad kotid, mille pind ei ole suur. Enamikul konnadel on kopsu sisepinna ja naha pindala suhe 2:3, samal ajal kui näiteks imetajatel on kopsu sisepind 50-100 korda suurem. Nõrgalt on arenenud ka hingamisteed. Kahepaiksetel on primitiivne surumistüüpi hingamine, mis eraldab neid mitte ainult kaladest, vaid ka ülejäänud maismaaselgroogsetest. Hingamisel tõmmatakse õhk läbi suu või ninasõõrmete suuõõnde, milleks avatakse sõõrmed ja langetatakse suuõõne põhi. Sõõrmed sulguvad, suuõõne põhi tõuseb üles ja õhk surutakse kopsudesse. Kahepaiksetel toimub vere küllastumine hapnikuga ja süsihappegaasi eraldumine kehast mitte ainult kopsudes, vaid ka läbi naha. Vees hingavadki konnad ainult läbi naha. Kuid ka ainult nahahingamine ei suuda konna piisavalt hapnikuga varustada. 

Kas konn võib uppuda?......................................................................................... 

Leia kaks sarnasust ja kaks erinevust kalade ja kahepaiksete siseehituses!

..............................................................................................................................................................

..............................................................................................................................................................